Tartu linnasiire

Tartu linnasiire on Tartu linnakeskkonna territoriaalne laienemine ja tema ruumilise struktuuri muutumine.

Keskaegne Tartu

Tartu kujunes juba 13. sajandi keskpaigast arvestatavaks kindluslinnaks, piiskopkonna- ja rahvusvahelise tähtsusega kaubanduskeskuseks. Tartu hõlmas Toomemäe, kus asusid piiskopilinnus ja toomkirik, ning mäe idajalamil Emajõe paremkalda lammil paikneva all-linna.

Tartu Toomkirik

14. sajandil ümbritseti linn kaitsemüüriga, mida täiendasid vallikraav ja tiigid. 2,1 km pikkune linnamüür piiras 27,6 km suurust ala, millest 20,7 ha asus Emajõe lammil. Linna põhiosa rajamine soisele pinnasele oli tingitud vajadusest kontrollida soodsaimat sillakohta, kus jõgi hargnes kaheks haruks – peaharuks ja nn Koolujõeks, nende vaheline saar sai Holmi nime. Soise pinnase tõttu ehitati kirikute vundamendid palkparvedele, rajati tihe veeärajuhtimisvõrgustik.

Esimesed eeslinnad ehk agulid tekkisid 15. sajandi esimesel poolel. Seda tingisid ruumipuudus siselinnas, seisusevahed ja ka etnilised vastuolud. Tartul oli kaks eeslinna:

• Emajõe vasakul kaldal, omaaegse Vene tänava ja silla vastas paiknes vene agul, mis ulatus ka Holmile, kus asus vene kaubahoov. Siit algas Narva ja Tallinna hargnev tee.
• Linnamüüri lõunaküljel, kust möödus Riia–Tallinna tee. See hõlmas algul praeguse Riia mäe ja Vanemuise tänava jalami.

Agulid põletati sõdade ajal korduvalt maha (nt Ivo Schenkenbergi juhitud vägi põletas 1578. aastal maha vene aguli).

Väljapoole linnamüüri jäid Püha Antoniuse kalmistu Riia mäel, Püha Anna kalmistu Lille mäel ning väiksemad kalmistud Jakobi mäel. Vene agulis ja sellest kaugemal põhjas asusid leprosoorium ja Püha Jüri kirik.

Tartut piirasid mõisamaad: piiskopile kuulunud Piiskopi ja Tähtvere mõis, lõunas Ropka, jõe vasakul kaldal Raadi ja Jaama mõis. Raadi kuulus kuni 1584. aastani linnale ja oli tähtis tuluallikas.

Lühikesel Poola võimu perioodil olid mõisad riigistatud.

Rootsi-aegne Tartu

17. sajandi teisel poolel rajas Rootsi võim sõdades lagunenud linnamüüri asemele tüseda muldkindlustuste, bastionide vööndi. Tartul oli kolm eeslinna:

• Ülejõe (Vene),
• Lõuna (Aleviküla),
• Jakobi (Tähtvere mõisasse viiva tee ääres).

Eeslinnadesse koondus suur osa aedadest. Linn vajas karjamaad, sest linnakodanikud pidasid loomi. 17. sajandi keskel olid linnal Emajõe paremal kaldal Tähtvere ja Jaani karjamaad, hobusekoppel Vene värava taga jõe ääres ja seakoppel lõunasse viiva tee ääres. Seega haldas ja majandas linn 17. sajandi lõpul bastionidega ümbritsetud südalinnast mitu korda suuremat territooriumi.

Rootsi ajal anti mõisad erakätesse tagasi, Piiskopi ja Tähtvere mõis ühendati. 1601–1630 kuulus Tartule Jaama mõis, 1609–1632 Ropka mõis.

Tartu Vene ülemvõimu all

Põhjasõja aastatel 1704–1708 purustati täielikult kesklinn ja kindlustusvöönd, valdavalt eeslinnad ja laastati ümbruskonna mõisad. Tartu langes teisejärguliseks kaubanduskeskuseks. Linna tabasid korduvalt tulekahjud – 1755., 1763. ja 1775. aastal –, sest hoonestik koosnes valdavalt õlg- või laudkatustega puumajadest.

18. sajandil määrati kindlaks nii kesklinna kui eeslinnu hõlmava linnasarase piirid, alustati linnaplaneerimist. Linn sai oma käsutusse 463 ha maad Emajõe vasakul kaldal (põhjas tänase Nurme tänavani, kirdes Jaama mõisani, sealt Sõpruse puiestee ja Emajõeni). Emajõe paremal kaldal loodes Supilinna Meloni ja Tähtvere tänavani, sealt kaares ümber Toomemäe Vanemuise tänavani ning lõunas Kalevi, Aleksandri ja Lina tänavani. 1786. aastal läksid linna koosseisu Riia mäe piirkond ja Karlova kirdenurk Rebase ning Salme tänavani.

Määratleti kolm linnaosa:

• Paremkaldal põhjapoolne
• Paremkaldal lõunapoolne ehk Riia eeslinn (nende piiriks oli Vanemuise tänav)
• Vasakkaldal Ülejõe ehk Peterburi eeslinn

Tartu Ülikooli peahoone

Vanalinnast väljapoole jäävatele tänavatele anti nimed ja kõik krundid nummerdati. 1764. aastal hakati Toomemäele rajama uusi bastione, õgvendati tänavaid, laiendati Tartu raekoja esist turuplatsi jõe suunas. Kivisilla ehitamise ja Holmil olnud bastioni lammutamise käigus kuhjunud jäätmetega täideti Koolujõgi, mistõttu Holm lakkas olemast saar. 1776. aastast lubati kivi- ja vähemalt kahekorruselisi ehitisi. Kesklinna hakati ehitama esinduslikke, klassitsistlikus stiilis kivimaju.

1772. aastal keelati matmine kesklinna kirikutesse ja nende lähedastesse surnuaedadesse. See andis tõuke Riia tänava (jõe ja mäe vahelisel lõigul) kujunemisele üheks Tartu peatänavaks.

1733. aastal ostis Tartu endale Jaama mõisa, mis vahepeal oli kuulunud Vasula mõisale. Viimane oli moodustanud Jaama mõisa maadel Anne karjamõisa, mis samuti läks linnale. Tähtvere mõis jagunes mitmeks üksuseks. 1730. aastal eraldus sellest väike Maarja mõis, 1794. aastal koos Alevikülaga Karlova mõis. Tähtvere arvukatest karjamõisatest külgnes linnaga Tamme mõis. Ropka mõisa omanikud said 1756. aastal oma valdusse ka Riia tee ääres asuva Räni mõisa.

19. sajandil linna kujundavad tegurid mitmekesistusid. 1802. aastal avati uuesti Tartu ülikool, sajandi teisel poolel muutus Tartu rahvuskultuuri keskuseks, lisandus raudtee (1876. a Tapa–Tartu, 1889. a Tartu–Valga), mis ergutas tööstuse ja kaubanduse arengut. Kasvas nõudlus ühiskondlike hoonete ja nooblimate elamute järele, täiendavat maad vajasid raudtee ja tööstusettevõtted. Kasutati varemetes olevaid või tühje krunte, kuid laiendati ehitismaad ka linna äärealadele.

Ülikooli peahoone rajati Maarja kiriku varemetele, Toomemäele rajati ülikooli raamatukogu, anatoomikum, kliinik, tähetorn ja üldkasutatav park ning Laia ja Kroonuaia tänava vahemikku botaanikaaed. Ülejõel kujundati tänavastik, mille keskmeks olid Puiestee, Peetri ja Kalmistu tänavad. Peetri tänava äärde kavandati Peetri ja Maarja turg. Kasarmu tänava ja Jaama mõisasüdame vahelisel alal paiknesid tsaariarmee kasarmud, Narva mäe jalamile rajati Veterinaariainstituut. Toomemäe ümbruses kujunes tolleaegse Tartu eliitrajooniks kirikute, ülikooli õppehoonete, kooli- ja seltsimajade, korporatsioonide jm asutustega. Hakati ehitama ruudu- või ristkülikukujulist tänavatesüsteemi, vastupidi varasemale kiirjale maanteedesüsteemile. 20. sajandi algul hakkas Karlova mõis rentima maad, mistõttu kasvas kiiresti Karlova eeslinn. Ehitati valdavalt aguli tüüpi puumajasid, mistõttu rahvasuus kutsuti pilpakülaks. Ülikool sai 1911. aastal reservmaaks Maarjamõisa, kuhu ehitas närvi- ja sisehaiguste kliiniku.

Eesti Vabariigi aastad 1918–1940

1920. aastatel pakkus Chicago koolkond (E. Burgess, R. E. Park) teooria linna jagunemisest sektoriteks olenevalt keskuse kaugusest ja maa hinnast.. Selline jaotus hakkas tekkima ka Tartus. Maareformiga võõrandati mõisad, see võimaldas linnasarast hüppeliselt suurendada. Juurdelõiked olid järgmised:

• Maarja mõis – 81,5 ha
• Tamme mõis – 144,3 ha
• Tähtvere mõis – 181,5 ha
• Ropka mõis – 260,6 ha
• Piiskopi mõis – 119,8 ha
• Jaama mõis – 82,8 ha
• Raadi mõis – 125,7 ha

1921. aastal liideti linnaga Veeriku alev ja Muuli talu 99,3 ha.

Linnasarase pindala kasvas 2149 hektarile. Asuti uute linnaosade planeerimisele. Rajati kolm aedlinna tüüpi elurajooni ja esimene tööstusrajoon. 1923. aastal kavandasid arhitektid Arved Eichhorn ja Anton Soans Piiskopi-Ropka (Võru, Tähe ja Aardla tänava vahemiku), arhitekt Edgar Johan Kuusik Tammelinna elurajooni. Sama planeering haaras ka põhja pool Riia maanteed asuva ala. 1928. aastal valmis arhitekt Arnold Matteusel Tähtvere linnaosa planeering. Tammelinna ja Tähtvere keskseks teljeks olid avarad puiesteed (Tamme ja Taara puiestee). Ropka tööstuspiirkonnas alustasid tööd Lõuna-Eesti Eksporttapamaja, kammivabrik Estico, klaasivabrik. Veeriku linnaosas rajati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näituseväljak. Ülejõel hõlmasid palju maad lennuväli, kasarmud ning Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna katsejaamad Raadi mõisa valdustel. Kesklinnas korrastati jõekaldaid, rajati Vabaduse park. Uue turuhoone valmides likvideeriti avaturge.

Edgar Kant kirjutas Tartu kohta: "Tartus on laiad korrapärased tänavad. Tüüpiline ruutjas tänavastik on kujunenud Taga-Karlovas linna lõunaosas, tänavastiku tihedus on suurim linnasüdames, vähim Ülejõe linnaosas ning Tiigi ja Võru tänava vahelises sektoris. Linnapildis on valdavad ühe- ja kahekorruselised elamud. Hoonete kõrgus väheneb keskusest linnaäärte poole. Linnasüdames on raekoda, valitsusasutused, politsei, ärid, kinod, teatrid."

Tartu aastatel 1940–1991

Annelinn

Linna arengut mõjutasid järgmised tegurid:

• Kesklinna hoonestus purustati Teise maailmasõja käigus.
• Hoogustus tööstuslik linnastumine, millega suurenes tööstuse ja veonduse, eriti raudtee- ja autotranspordi osatähtsus.
• Tartu jätkuv areng kõrgharidus- ja teaduskeskusena. Ülikoolist kasvas välja teine kõrgkool – Eesti Põllumajanduse Akadeemia.
• Kasvas jõudsalt rahvaarv.

Tartu linnasarase arengus võib välja tuua kolm perioodi;

1. 1945.–1950. aastal koristati varemeid ja taastati pooleldi hävinud hooneid. Kesklinna rajati parke, viimaseid käsitleti tuleviku ärikeskuste reservmaana.
2. 1951.–1964. aastal toimus kesklinna taashoonestamine. Lisaks ühiskondlikele hoonetele püstitati nelja- ja viiekorruselisi kortermaju Riia mäele, Tiigi, Pepleri, Turu, Aleksandri tänavale. Hoogustus individuaalelamute ehitus Tähtvere, Veeriku, Tammelinna, Maarjamõisa piirkonnas. Hakkasid kasvama Variku ja Uus-Tammelinna asum.
3. 1965.–1990. aastal pandi rohkem rõhku linnaosade ja asumite funktsionaalsele eristumisele ja lubati suurte korrusmajade ehitamist. Linnasaras avardus kõikides suundades, v.a sõjaväelennuväljaga külgnev ala Jaama mõisa ja Raadi piirkonnas. Tunduvalt said maad juurde lõunas Ropka ja piki raudteed kulgev Veeriku tööstusasum. 1977. aastal kinnistati Tartu koosseisu EPA linnaku väljaehitamiseks planeeritav ala Tähtveres ja ühendati linnaga TA Füüsika Instituudi asum.

Hakati planeerima viie-, harvem üheksakorruselisi elamuid, sest rahvastikuprognoos 20. sajandi lõpuks oli 135 000 inimest. Elamuehitust rahastasid riik, suuremad asutused ning elamukooperatiivide puhul elanikud.

1970. aastatest kandus elamuehituse raskuspunkt Annelinna. 50 000 elanikule planeeritud linnaosa jaotati neljaks mikrorajooniks, igaühes teenindusasutused, puhketsooniks Emajõe luht sõudekanali ja tiigiga. Valmis jõuti ehitada I ja II mikrorajoon ja üks hoonerühm III mikrorajoonist. Samal ajal ehitati korterelamuid ka Sõpruse puiestee ja Paju tänava vahemikku, Ropkasse, Tammsaare ja Tuglase tänavale. Täiesti uus teistest eraldi asuv asum hakkas kujunema 1980. aastatel Uus-Ihastesse. Nõukogude ajal oli Tartu territoriaalne areng ekstensiivne. Kesklinn jäi hõredalt hoonestatuks, teda ümbritsevate vanade elurajoonide (Supilinn, Karlova, Ülejõe vanemad osad) renoveerimiseni ei jõutud. Tartus eristus 16 linnaosa.

Tartu alates 1991. aastast

Tartu ärihoone

Muutusid Tartu territoriaalse arengu mõjutegurid:

• Elanikkonna vähenemine ja nihked linna majandusbaasis
• Kasvas nõudlus uute hoonete ja äripindade järele (hotellid, restoranid)

Struktuurinihked majanduses ja rahvastiku sotsiaalne kihistumine mõjutasid elamumajandust ja korteriturgu, tõusis nõudlus luksuslike elamute ja korterite järele, kui ka vanemate odavamate eluasemete järele.

Kõige rohkem muutus kesklinn, eriti Uueturu asum ning Ülejõel Raatuse ja Fortuuna tänava vahemik. Siin kujunes Tartu peamine ärikeskus uute pankade, kaubamajade, hotellide, restoranide, turu- ja büroohoonetega.

Turu ja Kalevi tänavale ehitati kõige rohkem korterelamuid. Hoonestus tihenes Ropka tööstuspiirkonnas, kuhu koondus arvukalt kaubandus-, laondus-, autoteenindus jm ettevõtteid. Ärimaad laiendati Riia ringi ääres (Lõunakeskus) ja Kalda teel (Annelinnas). Väikeelamuid ehitati pisteliselt vanadesse elamurajoonidesse. Suurim uusasum on Uus-Ihaste, mis hoonestati põhiliselt aastatel 1995–2004. 1999. aastal projekteerisid Vilen Künnapu ja Ain Padrik Kvissentali uuselamurajooni, kuhu on ette nähtud 63 eramut, 13 ridaelamut, paadisadam, supelrand, kaubandus ja halduskeskus. Linn on laienenud peaaegu kõikide Tartust väljuvate maanteede äärde. Ehitustegevus oli intensiivsem 2000. aastate esimesel poole ja keskpaiga majanduskasvu tingimustes.

Valglinnastumise on tinginud nii eratranspordi plahvatuslik areng kui ka jõukuse kasv, mis annab võimaluse välja kolida nõukogudeaegsete paneelmajade korteritest ja luua uus kodu eramajade rohelisemas ja inimsõbralikumas keskkonnas. Samas on ka tendents suvilapiirkondade renoveerimiseks elamuteks (Vana-Ihaste. Tartu naaberomavalitsustes elab üle 15 000 elaniku ja nende arv kasvab.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tartus toimuvad praegu protsessid, mis on iseloomulikud nii tööstus- kui ka infolinnale. Selgelt on kujunemas kalli maa ja büroopindadega linnakeskused (Uueturu piirkond). Linnaelanikkond eristub sissetulekute ja vanuse alusel. Inimesi rändab maalt linna nagu tööstuslinna esimeses staadiumis, samas on jälgitav eeslinnastumine nagu tööstuslinna teises staadiumis ja agulimajade renoveerimine (Supilinn), mis on omane infoajastule. Probleemiks on kujunenud tänavate ülekoormatus erasõidukitega ja liiklusest lähtuv saaste.

Tartu lähitulevikus

Linna administratiivpiiride läheduses kasvavad tööstuspargid, millest perspektiivikam on Raadi. Ilmselt rajatakse Raadi piirkonda kaubandus- ja vabaajakeskus, nn Põhjakeskus. Üritatakse taastada laevaliiklus Emajõel: laevade randumispaiga rajamine Atlantise ees, puhke- ja sõudekeskus Anne luhal, turismialased projektid nii Võrtsjärve kui Peipsi suunal. Uue majanduse valdkondadeks on tõusueeldused bio-, materjali- ja infotehnoloogia ettevõtetel.

Tartu linnaregiooni kuuluvad Tartu ja Elva linn ning Haaslava, Luunja, Mäksa, Nõo, Elva, Tartu, Kastre ja Kambja vallad. See on keskmise suurusega linnaregioon, kus on kõrge oskuste tase, suur kõrgkoolis õppijate arv ning suhteliselt kõrge materiaalne ja kultuuriline elukvaliteet. Geograafiline asukoht sisemaal jääb aga kaugele teistest hästi arenenud regioonidest (nt Tallinnast). Linnaregiooni arendamiseks tuleks luua paremad transpordiühendused välismaale (nt lennuühendus Tartu ja Helsingi vahel, tihedam bussi- ja rongiühendus Tartu ja Riia vahel) ja täiustada transpordiühendusi Eesti teiste piirkondadega (nt Tallinna, Pärnu, Viljandi suunas) ning rajada Tartu–Tallinna kiirtee.

Vaata ka

• Elamukooperatiiv

Välislingid

• Interaktiivne kaart-Ajalooline Tartu
• Tartu linna koduleht
• Tartu nüüdisarhitektuuri interaktiivne kaart
• Tartu – Yuryev – Dorpat – Venekeelne hariv portaal Tartu linnast
• Tartu interaktiivne kaart