Tähtvere

Tartu linnaosa
 See artikkel räägib Tartu linnaosast; Tähtvere küla kohta Tartu linnas vaata artiklist Tähtvere küla.

Tähtvere on Tartu linnaosa, mis paikneb Tapa–Tartu raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas. Linnaosa piirid kulgevad järgmiselt: Näituse tänav – Tartu–Tallinna raudtee – linna piir – Emajõgi – Kauna tänavTähtvere tänavJakobi tänavVeski tänav[1].

Kaart
Tähtvere linnaosa asend Tartus
Taara puiestee

Linnaosa pindala on 250 ha[2] ja elanike arv 1. jaanuaril 2012. aastal oli rahvastikuregistri andmeil 3023.

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tähtveres 2989 inimest, neist 1643 naist ja 1346 meest. Tähtvere elanikest 272 olid vanuses 0–6 aastat, 356 vanuses 7–18 aastat, 1766 vanuses 19–64 aastat ja 595 vähemalt 65-aastased.[3] Linnaosa asustustihedus oli 1196 in/km2. Tähtveres elas 3,05% tartlastest.[2]

Ajalugu muuda

Teadaolevalt esimene Tähtvere hoonestamiskava pärineb aastast 1919. See kava oli tavapärane: Näituse tänavaga ristuvad tänavad olid pikendatud üle Tähtvere välja ja nendega olid ristatud uued tänavad.

1923. aastal lülitati Tähtvere mõisa maad Tartu linna koosseisu. Kuus aastat hiljem, 1929. aastal, hakati tollase linnaarhitekti Arnold Matteuse koostatud Tähtvere aedlinna planeeringu järgi Tähtvere linnaosa välja ehitama. Planeering lähtus tolleaegsetest uuematest linnaehitusideedest, mis määravad tänaseni Tähtvere tervikilme.

Suurema osa Tähtvere II maailmasõja eelsetest hoonetest projekteeris Arnold Matteus ja Nikolai Kusmin.

Rida funktsionalistlikke elamuid projekteeris Tähtvere linnaossa 1930. aastatel arhitekt Paul Mielberg.

Tähtverre on projekteerinud elamu Alvar AaltoAugust Tammekannu villa (Kreutzwaldi tänav 6).

Alates 1990. aastaist on Tähtvere väljale ehitatud ja koondatud Maaülikooli linnak. Rida selle ülikooli hooneid oli Tähtveres juba varem olemas.

Kultuurimälestised muuda

Tänavad muuda

Planeering muuda

Krundid planeeriti suured (1800 m2), mida pidid hoonestama peamiselt mitme korteriga elamud, mis varustatud tolleaegsete mugavustega: vannitoad, veevärk, teenijatuba jne. Taara puiestee oli tänavaäärse hoonestusega, mujal jäeti hoone ette eesaed. Peamiselt planeeriti ehitada kahekorruselisi elamuid.

Põhimotiiviks oli linnaosa läbiva kesktelje – Taara puiestee ja seda lõikava Vikerkaare tänavaga tekitatud geomeetriline joonis.

Tähtvere linnaosa on üks tihedama hoonestusega linnaosi. Mõõtmised on näidanud, et keskmine hoonete (kaasaarvatud abihooned) tsentroidide vaheline kaugus on 25 meetrit.

Hooned muuda

 
Tartu Katoliku kirik

Linnaossa ehitati peamiselt kergkonstruktsioonis hooneid, kuid kuna need on krohvitud, siis mõjuvad nad kiviehitistena. Enamik maju on ahiküttega, kuid hea ruumijaotusega, avarate tubadega.

Elamute kõrval on Tähtveres ka rida suurehitisi:

Haljastus muuda

Tähtvere linnaosas on kruntidel suur aedade osakaal. Mõned tänavad (Taara puiestee, Laulupeo puiestee) on palistatud alleedega. Kreutzwaldi tänava ääres asub suur Tähtvere park.

Puhkamisvõimalused muuda

Tähtveres asuvad

  • lõbustuspark;
  • Emajõe rand Emajõe paremal kaldal. Rand on kõige Võrtsjärve-poolsem supluskoht Tartus;
  • laululava.

Ühistegevus muuda

Linnaosas tegutseb Tähtvere Selts.

Pilte muuda

Viited muuda

  1. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 6, ptk "Asend"
  2. 2,0 2,1 "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"
  3. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"

Välislingid muuda