Tareste maastikukaitseala
Tareste maastikukaitsala on Hiiumaa põhjaosas, Kärdla ja Tõrvanina vahelisel rannaalal, asuv maastikukaitseala. Administratiivselt asub kaitseala Hiiumaa vallas Tareste külas ja Kärdla linnas. Kaitseala pindala on 452,5 hektarit, mis hõlmab nii maismaad kui mereala.[1]
Tareste-Tõrvanina piirkond on elupaigatüüpidelt mitmekesine ja vaheldusrikas ala, mida kasutatakse puhke- ja õppe-eesmärkidel. Tareste laht ja rannikuala on rände- ja pesitsuspaigaks rohketele vee- ja rannikulindudele. Alale jäävad ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohad.
Kaitsekorraldus muuda
Tareste maastikukaitseala moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007 määrusega nr 150.[2]
Kaitsealal on moodustatud kaks sihtkaitsevööndit ja üks piiranguvöönd:
- Tareste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
- Rannametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste liikide ja vanuse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kujundamine puhke- ja õppe-eesmärkidel.
- Tareste lahe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste linnuliikide ja elupaikade kaitse.
Elupaigatüübid muuda
Tareste maastikukaitsealale jäävad valdavalt luitemetsad, kus kuivad luitevallid vahelduvad soiste nõgudega. Ala ilmestavad ka avatud rannaniidud ja roostikud.
Tareste maastikukaitsealal kaitstavad elupaigatüübid on järgmised: [2]
- laiad madalad abajad ja lahed
- rannikulõukad
- rannaniidud
- luidetevahelised niisked nõod
- hallid luited
- soostuvad ja soo-lehtmetsad
- vanad loodusmetsad
Elustik muuda
Vastavalt kaitse-eeskirjale kaitstakse Tareste maastikukaitsealal linnudirektiivi I lisasse kantud liike rukkirääku ja sookurge, mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid ning I ja II kaitsekategooria linnuliike ning II ja III kaitsekategooria taimeliike.[2]
Linnud muuda
Kaitstavad linnuliigid Tareste maastikukaitsealal:[3]
- rukkirääk (Crex crex)
- sookurg (Grus grus)
- tutkas (Philomachus pugnax)
- laululuik (Cygnus cygnus)
- naaskelnokk (Recurvirostra avosetta)
- kirjuhahk (Polysticta stelleri)
- ristpart (Tadorna tadorna)
Taimed muuda
Tareste maastikukaitsealal esineb järgmisi kaitsealuseid taimeliike:[3]
- klibutarn (Carex glareosa)
- kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)
- kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)
- tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)
- soo-neiuvaip (Epipactis palustris)
- hall käpp (Orchis militaris)
- balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica)
- rohekas käokeel (Platanthera chlorantha)
- suur käopõll (Listera ovata)
- vööthuul-sõrmkäpp (Dacthylorhiza fuchsii)
- kuradi-sõrmkäpp (Dacthylorhiza maculata)
- kare jürilill (Cardamine hirsuta)
- harilik ungrukold (Huperzia selago)
Turism muuda
Kaitsealale oli rajatud Kärdla-Tõrvanina matkarada, mis kulges mööda rannikut Kärdlast Tõrvaninale. 5,5 kilomeetri pikkune rada läbis erinevaid metsa- ja rannikukooslusi.[4] Riigimetsa Majandamise Keskus sulges 2019. aasta alguses ametlikult matkaraja ja likvideeris telkimisala. [5] 2021. aasta kevadel likvideeriti matkaraja lagunenud laudtee.
Tõrvaninal asub liivane supelrand, mida ääristavad nõmme- ja palumännikud. Rand on kuulus oma valgete laulvate liivade poolest.[6]
Viited muuda
- ↑ Keskkonnaamet. "Tareste maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013–2022". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Riigi Teataja. "Tareste maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri".
- ↑ 3,0 3,1 EELIS. Keskkonnaagentuur. "Tareste maastikukaitseala (KLO1000601)".
- ↑ Riigimetsa Majandamise Keskus. "Kärdla-Tõrvanina matkarada".
- ↑ [http://vald.hiiumaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ry2AUplIMCdL/content/mis-saab-kardla%E2%80%93torvanina-matkarajast- RMK avaldus Hiiumaa valla kodulehel 13. detsembril 2018
- ↑ Puhka Eestis. "Tõrvanina rand".