Laululuik (Cygnus cygnus) on partlaste sugukonda kuuluv suur veelind.

Laululuik


Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Ülemselts Galloanserae
Selts Hanelised Anseriformes
Sugukond Partlased Anatidae
Alamsugukond Anserinae
Perekond Luik Cygnus
Liik Laululuik
Binaarne nimetus
Cygnus cygnus
(Linnaeus, 1758)

Laululuik on aastast 1981 Soome rahvuslind.[2]

Levila muuda

Laululuiged pesitsevad peamiselt lähisarktilises Euraasias, harva ka Šotimaal, sagedane eksikülaline ka Põhja-Ameerika lääneosas. Linnud talvituvad lõunapoolsematel Euraasia aladel, eriti Briti saartel.

Eestis on laululuik haruldane, kuid suureneva arvukusega haudelind. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 70 - 100 paarile, talvist arvukust 100 - 2000 isendile[3].

 
Laululuiged Orkjärve looduskaitsealal.
 
Laululuiged Kakerdi järvel.

Välimus muuda

Laululuige üldpikkus on 145–160 cm, tiibade siruulatus 218–243 cm.[4] Laululuige kaal on 8–15 kg.[viide?]

Laululuik on üsna sarnane väikeluigega, ehkki on kõrvutamisel viimasest tunduvalt suurem. Laululuige nokal on kollane värv alati ülekaalus, väikeluigel aga vastupidi.

 
Laululuige muna

Viited muuda

  1. BirdLife International (2008). Cygnus cygnus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2008.
  2. Veedla, Peep (2021). Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal. Mõedaka: Pesapaik. Lk 59.
  3. 3,0 3,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
  4. Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 76–77

Välislingid muuda