See artikkel räägib nimede "Soome", "Suomi", "Finland" jt Soomet tähistavate nimede kasutamisest ja päritolust.

Suomi muuda

Suomi on nähtavasti algselt olnud Soome lahe ümbruse ja seejärel (2. aastatuhande esimesel poolel) ligikaudu Päris-Soome nimi ning alles hiljem (2. aastatuhande keskpaiku) laienenud kogu Soome nimeks. Seda sõna on kasutatud juba Pähkinäsaari rahulepingus nime Somewesi osana; seal on silmas peetud Viiburi lahe soppi Zaštšitnaja lahte, mida praegugi soome keeles nimetatakse Suomenvedenpohja.

Vanemates etümoloogiates on seda nime seostatud soome sõnadega suo ('soo'; on arvatud, et maad nimetati Soomaaks (Suomaa)), suomu või suoda ('lubada, lasta; pakkuda, anda; näha, soovida, tahta').

Uuemates etümoloogiates on nime peetud laenuks mõnest indoeuroopa keelest.

Finland muuda

Eksonüüm "Finland" sarnaneb selliste Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulevad germaani sõnast "finn" küttide-korilaste kohta. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi, on teadmata.

Kirjandus muuda

Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii 16. V. 1998 [Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 228], Suomalais-Ugrilainen Seura: Helsinki 1998, lk 76–88.