Sebastiano Serlio

Sebastiano Serlio (6. september 1475 Bologna, Itaalia – 1554 Fontainebleau, Prantsusmaa) oli Itaalia manerismi arhitekt, maalikunstnik ja kunstiteoreetik. Mõjukaim tema teostest on arhitektuuri ja perspektiivi küsimusi käsitlev traktaat "Tutte l’opere d’architettura, et prospetiva" (1537–1575).

Eluloolist muuda

Serlio õppis maalikunstnikuks ja siirdus 1514. aastal Rooma, kus ta õppis manerismi ühe rajaja Baldassarre Peruzzi käe all arhitektuuri. Umbes 1527. aasta paiku asus ta Veneetsiasse ja jäi sinna 1540. aastani, mil Prantsusmaa kuningas François I kutsus ta nõustama Fontainebleau lossi ehitusele.

Teosed muuda

Serliole on omistatud vaid mõned säilinud ehitised: Ancy-le-Franci loss (alustatud 1546) ja mõned portaalid Fontainebleau lossis ja Chaalis' kloostris.

Serlio projekteeritud ehitisi muuda

Château d'Ancy-le-Franc
Ancy-le-Franci lossi siseõu
Hôtel de Ferrare'i portaal Fontainebleaus
Château de Fontainebleau ovaalõu ja Portique de Serlio
Portique de Serlio otsevaates
Valge Hobuse õue poolne trepistik (Le Grand Escalier à Fer de Cheval) ja fassaad
Chaalis' kloostri roosiaja värav

Kuid olgugi et Serlio ehitas vähe, sai üle Euroopa kuulsaks tema arhitektuuriteoreetiline teos "Tutte l'opere d'architettura, et prospetiva" ('Kogutud teosed arhitektuurist ja perspektiivist'). 17. sajandi algul tõlgiti see paljudesse Euroopa keeltesse.

Traktaat oli esimene arhitektuurikäsiraamat, mis rohkem kui teooriale ja esteetikale keskendus arhitektuuri praktilisele kasutamisele ning esimene, mis kirjeldas põhjalikult viit klassikalist orderit. Serlio teos oli ka esimene arhitektuurikäsiraamat, mis oli varustatud rohkete illustratsioonidega, lisaks Baldassarre Peruzzi ja Donato Bramante joonistele ka Serlio enda omadega. Traktaadi mõjukus tuleneski rohketest praktilistest näpunäidetest Vana-Kreeka ja Vana-Rooma arhitektuuristiilide osas ja paljudest eeskujudest kommentaaridega varustatud illustratsioonidel, mida ohtralt kopeeriti. Raamatu viimases osas "Estraordinario libro" oli 50 pilti rikkaliku dekooriga kujundatud portaalidest või väravatest, mis on tugevalt mõjutanud Põhja-Euroopa manerismi ja baroki arhitektuuri.^[1]