Riigivanema valimised
Riigivanema valimised olid ette nähtud 22. ja 23. aprilliks 1934. Need pidid toimuma sama aasta 24. jaanuaril jõustunud uue põhiseaduse alusel ja olid üldse esimesed riigipea valimised Eesti Vabariigi ajaloos, kuna senised riigivanemad valiti Riigikogu poolt koos teiste Vabariigi Valitsuse liikmetega.
Kandidaatide ülesseadmine muuda
23. veebruaril 1934 esitati Valimiste Peakomiteele Andres Larka, Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi kandidatuur.
Theodor Rõuk esitas Riigivanema kandidaadiks Andres Larka, 54 aastat vana, elukoht Harjumaal Saue vallas Jõgisoo asunduses. Esitamiskirjale olid alla kirjutanud Artur Sirk, Theodor Rõuk, Aleksander Seimann, August Klasmann, Paul Telg, August Kook, Karl Jalakas, Friedrich Kapsi, Mihkel Usai, Aleksander Uibokand, Balduin Heinrich Dunkel, Aleksander Kott, Hans Preismann, Hans Paris, Roman Pitser, Helene Johani, Johannes Vahter, Leonhard Pruuel, Karl Luberg, Hilja Lipping, August Laufer, Aleksander Varbola, Arthur Oksenberg, Johannes Maide, Martin Sõster, Eduard Kana, Jaan Käär, Nikolai Paramonov, Aleksander Tanpuu (Tomper), Konstantin Rähn, Johan Koch, Theodor Rosenvald, Meta Busch, Karl Jürisson, Rudolf Mähar, Richard Palm, Richard Gregor, Villem Insler, Arnold Rebast, Rudolf Tubalkain, Herman Kruusement, Richard Voimann, Johannes Lepisto, Ernst Brakel, Ferdinand Annik (Ennok), Heinrich Luberg, Valdemar Erik, Jaan Lemmergas, Johannes Mihkelson, Aleksander Kört, Villem Daniel, Ernst Hermann, Arnold Tols, Richard Kangar, Jaan Tiitsmann, Leo Kalmet, Anton Ilves, Nicolai Blumenfeldt, Edmund Aadli, Eduard Aller, Rudolf Berg, Alma Nuut, Peeter Prick, Rudolf Joorits, Aleksander Tois, Eduard Kartus, Madis Nõu, Harald Arkipüs, Gustav Valdek, Johannes Aver, Aleksander Mändvere, Konstantin Hallik, Elli Värnik, Peeter Värnik, Gustav Krönström, Verner Jürmann, Gottfried Dunkel, kokku 77 hääleõiguslikku kodanikku, kelle esindajaks Valimiste Peakomitees oli Theodor Rõuk, asetäitja Paul Telg.
Hendrik Vahtramäe esitas Riigivanema kandidaadiks Johan Laidoneri, 50 aastat vana, elukoht Tallinnas, Õllepruuli 6. Esitamiskirjale oli alla kirjutanud Hendrik Vahtramäe, Tiido Kraus, Viktor Arak, Karl Parts, Eduard Avik, Peeter Kask, Jaan Klaar, Oskar Treilmann, Benjamin Valter, Aleksander Pachel, Harald Dampf, Villiam Dampf, Julius Trausmann, Artur Krimmig, Karl Rand, Felix Tannebaum, Mihkel Vaarmann, Otto Tief, Roman Vahi,Ernst Bernhard, Anton Habermann, Edmund Küün, Johannes Fuks, Alfred Valge, Aleksander Talts, Alfred Kolvik, August-Andreas Pitka, Aleksander Runstük, Villiam Lindström, Karl Mihkels, Elmar Järv, Johannes Pachel, Evald Selart, Artur Belbing, Peeter Schneider, Friedrich Kuusekänd, Endel Parts, Arthur Brackel, kokku 38 hääleõiguslikku kodanikku, kelle esindaja Valimiste Peakomitees oli Hendrik Vahtramäe, asetäitja Tiido Kraus.
August Jürman esitas Riigivanema kandidaadiks Konstantin Pätsi, 60 aastat vana, elukoht Tallinnas, Kohtu 4-6. Nõudmisele olid alla kirjutanud Nikolai Kann, Johannes Mürk, Timotheus Kuusik, Reinhold Julius Tammemägi, Paul Luttein, August Kurs, Viktor Viilup, Aleksander Borell, Ernst Peterson, Aleksander Veiderman, Johannes Reinthal, Reinhold Mühlbaum, Artur Tupits, August Peet, Mihkel Juhkam, August Jürman, Hans Kõrgesaar, Eduard Sahkenberg, Leopold Raudkepp, Jaan Masing, Ella Maring, August Einer, Nikolai Talts, Bernhard Etruk, Jaan Luu, Johan Holberg, Jaan Teemant, Aleksander Veiler, Hendrik Mikheim, Joonas Haarman, Aleksander Roots, Ernst Tults, Paul Männik, Hugo Tallenhof, Alfred Gross, Elfriede Ulm, Margarete Rebane, Oskar Suursööt, Oskar Amberg, kokku 39 hääleõiguslikku kodanikku, kelle esindajaks Valimiste Peakomitees oli August Jürman ja asetäitja Eduard Sahkenberg.
25. veebruaril 1934 esitas Alma Ostra-Oinas Riigivanema kandidaadiks August Rei, 47 aastat vana, elukoht Tallinnas, Estonia puiestee 15. Esitamiskirjale oli alla kirjutanud Karl Virma, Johan Jans, Aleksander Tulp, Karoline Tulp, Liisa Loorits, Oskar Puusepp, Ida Eilmann, Alma Ostra-Oinas, Marta Pikkov, Karl Freiberg, Aleksander Jõeäär, August Tulp, Johannes Pikkov, Leopold Johanson, Herbert Schlossmann, Heinrich Pauls, Louis Metslang, Erhard Eisberg, Roman Kuura, Hans Martna, Herbert Silberg, Burchard Niidu, Mihkel Kiivet, August Tibar, Mihkel Veskus, Hans Mets, Heinrich Nuuma, Stepan Leidtorp, kokku 28 hääleõiguslikku kodanikku, kelle esindaja Valimiste Peakomitees oli Alma Ostra-Oinas, asetäitja Erich Joonas.
Kurioosumid muuda
Veebruaris 1934 ilmunud Eestimaa Kommunistliku Partei põrandaaluse häälekandja Kommunist väitel ei läinud Eestimaa Kommunistlikul Parteil "metsiku valge terrori" tagajärjel korda oma legaalset kandidaati üles seada. Kuid selle peale vaatamata pidi töölisklass ja kogu töörahvas esinema oma iseseisva kandidaadiga. Sellise kandidaadina seadis EKP üles Hans Pöögelmanni. Oma programmis lubas kandidaat "kõik suurvargad ja suurkelmid" võlla tõmmata. Kuna "kodanliste kelmide valitsus" ei pannud Pöögelmanni kandidatuuri ametlikult hääletusele, kartes, et rahva enamus hääletab Pöögelmanni poolt, kutsus EKP üles hääletama Pöögelmanni poolt valgete paberilehekestega, kirjutades neile Pöögelmanni nime. Ajalehes pole öeldud, mida töölised nende paberilehekestega edasi pidid tegema.[1]
Allkirjade kogumine muuda
Allkirjade kogumine Riigivanema kandidaatide ülesseadmise nõudmistele algas 5. märtsil ja pidi kestma 27. märtsini. Iga kandidaat pidi saama vähemalt 10 000 toetusallkirja, et pääseda Riigivanema valimistele.
Pineva poliitilise võitluse tingimustes lükati Riigivanema valimised 19. märtsil antud Riigivanema ja Riigikogu valimiste edasilükkamise dekreediga edasi kuni kaitseseisukorra kogu riigis kestvuse lõpuni. Valimistoimingud lõpetati ja tunnistati tühiseks.
Allkirjade tegelik kogumine lõppes pärast Riigi Teataja numbri saabumist (Tallinnas 21. märtsil 1934 kell 12)[2].
Selleks ajaks oli ilmselt mittetäielikel andmetel Andres Larka saanud 62 270 (neist 25 163 Tallinnast), Johan Laidoner 38 066 (neist 6150 Virumaalt), Konstantin Päts 18 501 (neist Tartumaalt 3448) ja August Rei 4983 (neist 1562 Tallinnast) toetusallkirja[3]. See tähendab, et 21. märtsi seisuga antud allkirjade alusel oleksid valimistele pääsenud kõik ülesseatud kandidaadid peale August Rei. Andres Larkale antud toetusallkirjade arv ei mõjuta otseselt toimuma pidanud valimiste tulemusi ega poleks talle iseenesest võitu taganud. Andres Larka võit oli täiesti ebakindel[4].
Viited muuda
- ↑ Hans Pöögelmann – töölisklassi kandidaat presidendi valimistel. Edasi, 16. aprill 1934, nr. 54, lk. 2.
- ↑ Allkirjade kogumine lõpetati. Kaja, 22. märts 1934, nr. 69, lk. 1.
- ↑ Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.
- ↑ Rein Marandi. Must-valge lipu all. 1. osa, Stockholm 1991, lk. 393.