Jaan Teemant
Jaan Teemant (24. september 1872 Illuste, Läänemaa[viide?] – 24. juuli 1941 (?) Tallinn) oli Eesti advokaat, poliitik ja riigimees. Maapäeva, Asutava Kogu ja II–V Riigikogu liige, esimene Eesti Vabariigi prokurör, neljakordne Eesti riigivanem.
 | |
| Sünniaeg | 24. september 1872 |
|---|---|
| Sünnikoht | Läänemaa |
| Surmaaeg | 24. juuli 1941 (?) |
| Erakond | Põllumeestekogud |
| Amet |
riigivanem, 1925–1927 riigivanem, 1932 |
| Õppeasutus | Peterburi Ülikool |
| Eriala | õigusteadus |
Elulugu muuda
Jaan Teemant lõpetas 1893. aastal Hugo Treffneri I järgu erakooli ja 1901. aastal Peterburi Ülikooli (õigusteaduskonnas).
Tegutses seejärel advokaadina Tallinnas. Siin omandas ta kiiresti kuulsuse, võttes enese kanda talupoegade kohtuasjad mõisnike vastu ning kritiseerides avalikult balti aadlit ja iganenud maakorraldust. Oli aastatel 1904–1905 Tallinna Linnavolikogu liige.
1905. aasta revolutsioonis muuda
Erilist aktiivsust näitas Jaan Teemant üles 1905. aasta revolutsiooni kuudel. Ta organiseeris märgukirjade saatmist keskvalitsusele, nõudis juurdluse korraldamist 1. mai meeleavalduse laialiajamise asjus, osales läbirääkimistel baltisakslastega maaomavalitsuse reformi kavade üle, lõi kaasa autonoomiaseaduse eelnõu väljatöötamiseks loodud komisjoni töös.
Kui 27. novembril 1905 algas Tartus ülemaaline rahvaasemike kongress, siis valiti selle juhatajaks oodatud-loodetud Jaan Tõnissoni asemel märksa radikaalsemalt meelestatud Jaan Teemant. Selle tulemusena läks foorum lõhki – käremeelsemad saadikud kolisid Bürgermusse saalist ülikooli aulasse. Seal võeti Jaan Teemanti eesistumisel vastu resolutsioonid, milles nõuti Asutava Kogu kokkukutsumist, revolutsiooniliste omavalitsuste loomist, maa ja tootmisvahendite riigistamist, valitsusasutuste korralduste eiramist, rahva relvastamist jne. Otsuste elluviimiseks moodustatud viieliikmelise büroo koosseisu kuulus ka Jaan Teemant, ehkki ta ei pooldanud kaugeltki kõiki kongressil väljendatud seisukohti.
1906. aastal töötas Venemaa keisririigi Tallinna riigipanga osakonnas[1]
Šveitsis paguluses muuda
Sõjaseaduse kehtestamisega Tallinnas kaasnes juhtivate rahvuslike tegelaste arreteerimine. Jaan Teemant, keda oli õigeaegselt hoiatatud, varjas end mõnda aega tuttavate pool ja emigreerus siis Šveitsi. Paguluses tegeles Jaan Teemant jätkuvalt poliitikaga, osaledes Eesti autonoomiaseaduse eelnõu koostamisel.
Vangis ja asumisel muuda
1908, mil sõjaseadus asendati "kõvendatud valvekorraga", söandas Jaan Teemant Eestisse tagasi pöörduda. Surmaotsus tema kohta oli selleks ajaks tühistatud, kuid tal tuli veeta üle kahe aasta (1909-1911) vangistuses Peterburis ja peaaegu niisama kaua (1911-1913) asumisel Arhangelski kubermangus. Seejärel tegutses Jaan Teemant kuni Veebruarirevolutsioonini taas advokaadina Tallinnas.
Eesti Vabariigis muuda
1917 valiti Jaan Teemant Maapäeva liikmeks ja oli juulist oktoobrini selle aseesimees. Kevadel 1919 valiti Maaliidu nimekirjas kandideerinud Jaan Teemant Asutava Kogu saadikuks. Asutavast Kogust kutsuti ta peagi Eesti Vabariigi prokuröriks, kellena tal tuli pidada võitlust enamliku agitatsiooni ja õõnestustegevuse vastu. Omas suurt rolli prokuratuuri ülesehitamisel iseseisvas Eestis.
Pärast Vabadussõja lõppu loobus Jaan Teemant nii prokuröriametist kui ka poliitikukarjäärist. Advokaadipraksise juurde tagasipöördunud Jaan Teemant valiti Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks.
1923 naasis Jaan Teemant poliitikaareenile, lastes Põllumeeste Kogudel seada üles oma kandidatuuri Riigikogu II koosseisu valimistel. Siitpeale osales ta kuni vaikiva ajastuni kõigi seadusandlike kogude töödes.
Peatselt aga usaldati talle ülesanne kujundada uus valitsuskabinet. 1925-1927 juhtis Jaan Teemant riigivanemana järjestikku kolme valitsust ja veebruaris 1932 tuli tal asuda neljandat korda valitsusjuhi rolli. Sedapuhku langesid tema valitsusaja viis kuud kokku ülemaailmse majanduskriisi haripunktiga, nii et valitsus pidi paratamatult langetama mitmeid ebapopulaarseid otsuseid.
Poliitilistelt vaadetelt oli Jaan Teemant veendunud demokraat. Juba suvel 1934, mil sai selgeks toimunud riigipöörde demokraatiavastane iseloom, taunis Jaan Teemant nii kaitseseisukorra kehtestamist ja valimiste edasilükkamist kui ka käivitunud dekreediandlust.
V Riigikogu viimasel koosolekul (2. oktoobril 1934) hoiatas ta aga uusi võimumehi alustatud viisil jätkamast, et nad ei peaks tulevikus enestele rahvalt kergemat karistust paluma.
1936. aasta oktoobris kirjutas Jaan Teemant koos nelja endise riigivanemaga (Juhan Kukk, Jaan Tõnisson, Ants Piip, Otto Strandmann) alla märgukirjale, milles nõuti, et viivitamatult lõpetataks kodanikuvabaduste piiramine ja välditaks seega Eesti muutumine politseiriigiks.
Iseseisvuse lõpuaastail jätkas Jaan Teemant tegevust vandeadvokaadina. Sügisel 1939 nimetati ta baltisakslaste repatrieerumisest tulenevate probleemide lahendamiseks ellu kutsutud Eesti-Saksa segakomisjoni liikmeks ja püsis sel kohal kuni Nõukogude okupatsioonini.
Arreteerimine ja surm muuda
23. juulil 1940 vangistati Jaan Teemant NKVD poolt kaitseseisukorra seaduse alusel, 21.02.1941 mõistis NSV Liidu Sõjakohtu Tribunal ta Vene SFNV KrK § 58-13 alusel süüdi ning määras 10 aastat vanglat ja 5 aastat asumist koos kogu vara konfiskeerimisega. Pärast kassatsioonikaebuse tagasilükkamist 19.04.1941 toimik suleti ja edasised andmed tema saatuse kohta puuduvad. Tõenäoliselt lasti ta Tallinnas maha või suri Tallinna Keskvanglas. Teistel andmetel mõisteti ta 21. oktoobril 1941 kümneks aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmeid ei ole.
Poliitiline tegevus muuda
Jaan Teemant oli aastatel 1917–1919 Maapäeva, 1919–1920 Asutava Kogu ja 1923–1937 II–V Riigikogu liige.
15. detsembrist 1925 kuni 9. detsembrini 1927 oli ta riigivanem (Jaan Teemanti esimeses, teises ja kolmandas valitsuses) ning 19. veebruarist 1932 kuni 19. juulini 1932 riigivanem Jaan Teemanti neljandas valitsuses.
Ühiskondlik tegevus muuda
Aastatel 1919–1925 oli Jaan Teemant Vandeadvokaatide Nõukogu esimees, 1939–1940 Saksa Usaldusvalitsuse Eesti usaldusmees ning 1928. aastast Korporatsioon Rotalia liige.
Tunnustus muuda
Jaan Teemantile anti 1930. aastal Kotkaristi I klassi teenetemärk ja 1932. aastal nimetati ta Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktoriks[2].
Fakte muuda
Jaan Teemant keelas korduvalt filmimise avalikel sündmustel, kus ta viibis. Kui ta 1932. aastal Kadrioru lossi ees abituriente vastu võttes märkas Konstantin Märskat filmikaameraga, jooksis ta rusikaid raputades operaatori poole ja filmimine tuli pooleli jätta.[3]
Jaan Teemanti on kehastanud filmis "Jõulud Vigalas" (1980) Peeter Urbla.
Tema teine abikaasa oli esimene eestlannast meditsiinidoktor Alide-Emilie Poom (Teemant).
Tsitaat muuda
"Mis teatrit maale veel vaja. Maainimesed peavad tööd tegema, aga mitte teatriskäimisega kallist aega raiskama." Mari Möldre, Eesriie avaneb, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk. 196.
Kirjandus muuda
- "Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast" / (Autorid: Allan Liim, Ago Pajur, Sulev Vahtre jt., koostanud Sulev Vahtre), Tallinn: Olion, 1997, lk 108-109.
Viited muuda
- ↑ Aleksander Dreverk, Minu mälestused Eestimaa hoiu- ja laenuühingute algpäewilt., Ühistegelised Uudised, nr. 24, 18 juuni 1927
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
- ↑ Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvaleht, 3. veebruar 1934, nr. 14, lk. 5.
Välislingid muuda
Audiovisuaalsed allikad muuda
Videod muuda
- Eesti aja lood: Riigivanemad (ERR 2008)
- Ajavaod. Riigi mehed: Jaan Teemant (ERR 2015)
| Eelnev Jüri Jaakson |
Eesti riigivanem 1925–1927 |
Järgnev Jaan Tõnisson |
| Eelnev Konstantin Päts |
Eesti riigivanem 1932 |
Järgnev Karl Einbund |