Rein Saluri

eesti kirjanik ja tõlkija

Rein Saluri (22. september 1939 Salla vald13. oktoober 2023) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Ta elas 19461951 küüditatuna Tobolskis. Koolis käis Saluri Tobolskis, Otepääl ja Tartus.

Ta lõpetas 1964 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina ning õppis Leningradi Ülikooli geneetika aspirantuuris.[1]

Saluri töötas ajakirjade Horisont, Noorus ja Looming toimetuses ja Draamateatris. Saluri oli aastast 1982 vabakutseline literaat.[2]

Tegevus NLKP-s muuda

  • 1962–1989 NLKP liige

Looming muuda

Saluri debüteeris trükisõnas (koolialmanahhis ja ajalehes Edasi) 1958. aastal. Ta kirjutas psühholoogilisi novelle, jutustusi, lühiproosat, filmistsenaariume, näidendeid ning lastele aimeraamatuid loomadest.

Saluri loomingut on tõlgitud inglise, saksa, prantsuse ja mitmesse teise keelde. Ta eestindas inglise (John le Carré, Gerald Durrell jt.), kanada (Farley Mowat) ja vene kirjanike (Fjodor Dostojevski, Daniil Harms, Vladimir Nabokov jt.) loomingut.[2]

Teoseid muuda

Näidendid muuda

  • "Külalised" (1974)
  • "Poiste sõidud" (1976)
  • "Minek" (1989)
  • "Kodukäijad/Kodus käijad" (1993)
  • "Tobukesed: kolm nukrat janti" (1995)

Novellikogud muuda

  • "Mälu" (1972)
  • "Kõnelused" (1976)
  • "Rebane räästa all" (1979)
  • "Uksed lahti, uksed kinni" (1981)
  • "Üks, kaks ja korraga" (1983)
  • "Puusõda" (1985)
  • "Vaikne elu" (1988)
  • "Koguja: valik tekste, 1967-1987" (1990)
  • "Naised ja loomad" (1996)
  • "Katked: (1958-1999)" (1999)

Filmograafia muuda

  • 2010 "Kolm Kartulit", tudengifilm, kirjandusliku alusteose autor
  • 1991 "Noorelt õpitud", mängufilm, stsenarist
  • 1989 "Äratus", mängufilm, stsenarist
  • 1970 "Orelimõtisklus", dokumentaalfilm, tudengifilm, stsenarist

Liikmesus muuda

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Rein Saluri oli abielus Piret Saluriga. Neil on kaks tütart.[4]

Viited muuda

  1. Vaikimise valus väärikus. Postimees, 20. septemebr 2019. vaadatud 14. oktoober 2023
  2. 2,0 2,1 Rein Saluri. Eesti Teatriliit.
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3708
  4. Veendunud loomakaitsja: ketikoerad on Eesti häbiplekk! epl.delfi.ee, 29. november 2019. vaadatud 14. oktoober 2023

Kirjandus muuda

Välislingid muuda