Protodooria sammas

Protodooria sammas on Vana-Egiptuse arhitektuuris esinev sambatüüp, mis koosneb ümmargusest baasist, hulgatahulisest tüvesest ja ruudukujulisest plaatjast abakusest[1]. Sarnasuse tõttu dooria sambaga on protodooria sammast peetud eelnimetatud sambatüübi eelkäijaks[2].

Hatšepsuti templi hulgatahulised sambad

Pildid muuda

Hüpoteesid kujunemise kohta muuda

Vana-Egiptuse kunstis esinevad sambad on valdavalt kas ümmargused ja mõnd taimemotiivi imiteerivad (papüürussammas, lootossammas või palmsammas) või lihtsad neljatahulised monoliitsed või kiviplokkidest laotud toed, mis esinevad alates IV dünastiast kuni Uue riigi lõpuni. Ligikaudu Keskmise riigi ajal hakkab kujunema tahuline sammas. Selle varaseim vorm, neljatahulisest toest nurkade mahafaasimisel saadud kaheksatahuline tugi, esineb näiteks XI dünastia aegses templis El-Deir el-Baharis ja veel mõnes kohas[3]. Lihtne on kujutleda, et edasine faasimine tekitas kuueteisttahulise samba[4], mis esineb paljudes Keskmise ja Uue riigi aegsetes ehitistes, näiteks Beni-Hassani hauakambrites[5].

On olemas ka teine hüpotees, mille kohaselt protodooria samba tahud sarnaselt kannelüüridega on saanud inspiratsiooni taimeriigist nagu muud Vana-Egiptuse sambad, kuid tugevasti stiliseeritud. Kõrvutavaks näiteks tuuakse Sakkara templi kimbutaoliselt kanneleeritud sambad, mis samuti kaudselt meenutavad dooria sambaid[6].

Nimetusest muuda

Jean-François Champollion imetles Egiptuse muistse arhitektuuri elegantset ja lakoonilise geomeetrilise vormiga hulgatahulist sammast ning, pannud tähele selle sarnasust klassikalise dooria orderiga, nimetas tüübi protodooria sambaks. Sarnasus dooria sambaga on siiski näiline, sest tegelikult pole protodooria samba tahud mitte nõgusad, st tegu pole kannelüüridega, vaid lamedate tahkudega. Samuti ei eendu sambaga samast tükist välja raiutud abakusetaoline plaat selle servadega samasuunalistest n-ö "põhitahkudest", vaid on nendega ühes tasapinnas[7]. Samuti on protodooria sambal olemas baas, mis dooria sambal puudub.

Nimetus esineb sagedamini vanemas kirjanduses ja seda on peetud sageli ka eksitavaks, niisamuti nagu kõrvutust dooria orderiga ja samba tahkude nimetamist kanneleeringuks[8][9].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2019. Vaadatud 23. augustil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. S. Clarke, R. Engelbach. Ancient Egyptian Construction and Architecture. Courier Corporation, 1990
  4. W. Spiegelberg. Geschichte der Ägyptischen Kunst bis zum Hellenismus. 1903, 2013
  5. https://www.encyclopedia.com/literature-and-arts/art-and-architecture/architecture/egyptian-architecture
  6. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2019. Vaadatud 23. augustil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. S. Clarke, R. Engelbach. Ancient Egyptian Construction and Architecture. Courier Corporation, 1990
  8. Египетский ордер. - Архитектура Древнего Египта
  9. http://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&id=021107170030