Pallasmaa

Pallasmaa on küla Saare maakonnas Muhu vallas Liivast 10 kilomeetrit põhja pool. Lääne pool asub Mõisaküla ning ida pool Nõmmküla.

Pallasmaa
Pindala	1,4 km²
Elanikke	27 (1.01.2019)
EHAK-i kood	5931
Koordinaadid	58° 40′ N, 23° 10′ E

Pallasmaa küla piirneb Väinamerega Tammiski nuki ja Lepanina vahel asuvast tammikust kuni Lepaninani, kokku umbes 0,9 km ulatuses. Lõunas läbib Pallasmaad mustkattega Viira–Nõmmküla tee, mille ääres asuvatest siltidest jääb küla piir mõnisada meetrit kagusse. Tee ääres on küla piire tähistavad sildid.

Loodus

Suur osa maast on kas üles haritud või kasutuses heina- või karjamaana. Palju leidub kadakaid ja tammesid. Rannikut külastavad kevaditi ja sügiseti tuttvartide parved.

Paigad

Talude ja muude paikade nimed on suures osas seotud puudega.

Külas on järgmised talud, talukohad ja suvilad: Ellumäe (majad hävinud), Jaani (Jaani-Madise), Jaani-Mihkli (või lihtsalt Mihkli), Kase (Kasevälja), Kännu, Ladva, Lepana (Lepanina juures), Matsi, Mäeotsa, Oksa, Saadu (hävinud), Tamme, Tüi (Tüü; sõnast "tüvi" või "tühi"), Õiska.

Tähtsamad talud on aegade jooksul olnud Jaani-Madise, Jaani-Mihkli, Matsi ja Tüi. Valdav osa teistest talukohtadest ja suvilatest on eelpool nimetatud talude elanike või nende järeltulijate asutatud.

Ladva, Kase ja Oksa asuvad merepinnast kõrgemal kui Tüi, see aga omakorda kõrgemal kui Kännu.

Mere ääres Lepaninast paarsada meetrit läänes asub 350 meetri pikkune muul, millele on plaanitud jahisadam ehitada. Sellest omakorda umbes sama palju Tammiski nuki pool asub ujumiskoht (Pallasmaa rand).

Inimesed

Inimesi kutsutakse enamasti, nagu Muhus tavaks on, talu järgi, kusjuures talu on esimesel ning eesnimi või hüüdnimi teisel kohal.

Mõnel Pallasmaalt pärit muhulasel on perekonnanimi Pallas.

Välislingid

• Artikkel tulevasest sadamast
• Foto Lepanina rannas asuvast "võrkmajast"
• Rafael Pallase mälestused
• Ülo Rehepapi kogutud Pallasmaa küla ajalugu