Nöteborgi lään

Nöteborgi lään (rootsi k. Nöteborg län) oli haldusüksus Rootsiaegses Rootsi Läänemereprovintside Ingerimaa kubermangus.

Rootsi impeeriumi Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil

Ingerimaa (Vadja viiendik) ja Käkisalmi lään läks Rootsi valdusse 1617 Ingeri sõja lõpetanud Stolbovo rahulepingu alusel. Stolbovo rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni.

Rootsi Ingeri alad moodustati Ingerimaa kubermanguks ja seda hakkas juhtima Narva asehaldur, kes määrati Ingerimaa kuberneriks. Ingerimaa kuberner resideeris Narva linnuses. Kubermang hõlmas Ivangorodi, Jama, Koporje ja Nöteborgi lossiläänid.

Nyeni linn ja Nyenskansi kindlus (1678)

Nöteborgi lääni kuulusid:

• Kuivas pogost, kuhu kuulus ka Lempaala kihelkond (soome Lamppulan, Lampuan),

  

  Nyenskansi linnus (esiplaanil) ja Nyeni linna (Ohta jõe vastaskaldal) makett

• Korboselskoj pogost ehk Korpiselka p., kuhu kuulus ka Toksova kihelkond (soome Toksova, enne Korpiselkä), Nyen (soome Nevanlinna), Nyenskansi linnus ja kabelid Valkeasaaril ja Vartiamäkil,
• Keltis pogost, Nöteborg (soome Pähkinälinna) ja Nöteborgi linnus Laadoga järve ääres, Neeva deltas
• Spaskoj(i) pogost,
• Duderhofi pogost ja Tyrö kihelkond (soome Tyrö) ja Tuutari kihelkond (soome Tuutari) ja kabel Mölkämäkil,
• Ingris pogost, kuhu kuulusid ka Ingrise kihelkond (Inkere kihelkond?), Venjoki kihelkond (soome Venjoki) ja Liissilä kihelkond,
• Järvisaari pogost, kuhu kuulus ka Järvisaari kihelkond ja kabel Poritsal
• Loppis pogost, kuhu kuulus ka Loppise kihelkond.

Nöteborgi asehaldurid

• 1617– Nils Hansson Bagge, Nöteborgi asehaldur
• 1622–1626 Anders Eriksson Hästehufvud, Ingerimaa kuberner, Narva, Jaanilinna, Jaama, Koporje, Nöteborgi läänide kindralasehaldur