Martin-Friedrich Bergmann

Martin-Friedrich Bergmann VR II/3 (sündinud 11. jaanuar 1894 – 3. jaanuar 1944 Tallinn) oli Eesti, Nõukogude ja Saksa sõjaväelane, kolonelleitnant. Korp! Sakala liige.

1. detsembrist 1939 määrati kolonelleitnant Martin-Friedrich Bergmann Ratsarügemendi uueks ülemaks, ta toodi üle sõjaväe staabi juures asunud juhtide reservist.

1940. aasta 31. augustil vabastati kolonelleitnant Bergmann teenistusest aja väljateenimise tõttu.

1941. aastal mobiliseeriti ning viidi NSV Liitu, kus aga osales sõjategevuses langes vangi ning pärast vabastamist liitus 1941. aastal Tartus formeeritud 37. Kaitse Vahipataljoniga, pataljoniülemana.

1942. aastal komandeeriti Tallinnast idarinde kesklõiku Minskisse , kus nõukogude sõjavangide seast värvatud meestest koostati üks julgestusrügement (36. politseirügement), kusjuures Bergmannist sai rügemendiülema asetäitja ja I pataljoni ülem.

1943. aasta lõpus oli ta Tallinnas õhukaitse ülem.

Suri 3. jaanuaril 1944 raskekujulise neerupõletiku tagajärjel. Maetud Tallinnas garnisoni kalmistule.

Tunnustus

• Karutapja ordeni III järk