Mandariin
|
See artikkel räägib puuviljast; Hiina ametnike kohta vaata artiklit Mandariin (ametnik); filmi kohta vaata Mandariinid. |
Mandariin on hariliku mandariinipuu (Citrus reticulata) vili.
Mandariinid on maitselt lähedased apelsinidele. Viljad on suuremad ja paksema koorega kui apelsinid ja pisut sirge väliskujuga. Punaka varjundiga oranž koor eraldub viljalihast väga kergesti. Koores leidub eeterlikku õli, mida pressitakse; saadust nimetatakse mandariiniõliks. Koor ja seemned moodustavad mandariini massist ligi 26%.[1]
Nimi muuda
Mandariin on saanud nime ühest päritolupiirkonnast, Mauritiuse saarelt, kus pärismaalased kutsusid selle puu vilju "mandaraks".
Kasutamine muuda
Mandariine tarvitatakse peamiselt värskelt lihtsalt söömiseks või kasutatakse värskeid vilju salatites, magustoitudes, tortide kaunistamisel jms. Viljast valmistatakse ka mahla.
Suurimad tootjad maailmas, viljade toiteväärtus ja biokeemiline koostis muuda
2012. aastal toodeti maailmas kokku 27,1 miljonit tonni mandariine.[2]
Toodangutabelis on andmed mandariinide, tangeriinide, klementiinide ja satsumade kohta koos.
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina
|
13 600 000* | 50,3 |
 Hispaania
|
1 873 900 | 6,9 |
 Brasiilia
|
959 672 | 3,5 |
 Türgi
|
889 293 | 3,3 |
 Egiptus
|
885 365 | 3,3 |
 Maroko
|
877 111 | 3,2 |
 Jaapan
|
846 300 | 3,1 |
 Iraan
|
825 000* | 3,0 |
 Itaalia
|
759 579 | 2,8 |
 Lõuna-Korea
|
692 186 | 2,6 |
| Maailm kokku | 27 060 756 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 85,17 | g |
| Kalorsus | 53,0 | kcal |
| Valgud | 0,81 | g |
| Lipiidid | 0,31 | g |
| Tuhk | 0,38 | g |
| Süsivesikud | 13,34 | g |
| Sahharoos | 6,05 | g |
| Glükoos | 2,13 | g |
| Fruktoos | 2,40 | g |
| Kiudained | 1,80 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik | |
|---|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 37 | mg | |
| Raud (Fe) | 0,15 | mg | |
| Magneesium (Mg) | 12 | mg | |
| Fosfor (P) | 20 | mg | |
| Kaalium (K) | 166 | mg | |
| Naatrium (Na) | 2,0 | mg | |
| Tsink (Zn) | 0,07 | mg | |
| Vask (Cu) | 0,04 | mg | |
| Mangaan (Mn) | 0,04 | mg | |
| Seleen (Se) | 0,10 | μg | |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | |||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 26,70 | mg |
| B1 | 0,058 | mg |
| B2 | 0,036 | mg |
| B3 | 0,376 | mg |
| B5 | 0,216 | mg |
| B6 | 0,078 | mg |
| B4 | 10,2 | mg |
| E | 0,20 | mg |
| A | 34 | μg |
| β-karoteen | 155 | μg |
| α-karoteen | 101 | μg |
| β-krüptoksantiin | 407 | μg |
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 ""USDA National Nutrient Database"". ndb.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.12.2014. Vaadatud 05.12.2010.
- ↑ 2,0 2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 05.12.2010.
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Mandariin |
- Me armastame mandariine, delfi.ee, 23. detsember 2017