Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
|
See artikkel räägib Rootsi sõjaväelasest ja Venemaa poliitikust; Eestimaa rüütelkonna peamehe kohta vaata Magnus Wilhelm von Nieroth. |
Magnus Wilhelm von Nieroth (vene: Магнус-Вильгельм фон Нирот) (u 1663 – 1740 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane, vabahärra (1687)[1] ja Venemaa Keisririigi poliitik. Vabahärra.
Elulugu muuda
Magnus Wilhelm von Nieroth sündis Kiltsi, Väätsa ja Tarakvere mõisniku maanõunik Magnus von Nierothi (surnud 1670) ja Albu mõisniku Adam Johann Schrapferi lese Anna Elisabethi (sündinud Taube) (1633–1680) pojana.
Magnus Wilhelm von Nieroth asus noorukina Rootsi sõjaväeteenistusse, tõustes 1688. aastal 26-aastaselt ooberstiks ning juhtides seejärel komandörina Rootsi liitlasvägedest Saksa rügementi Hollandis ning alates 1700. aastast teenis Liivimaal ja osales Rootsi vägedes Põhjasõjas. 1705. aasta juunis osales Rootsi vägede ebaõnnestunud dessantoperatsioonis Kotlini saarele, pärast seda teenis 1710. aastani Nieroth Tallinnas linna garnisonis, kus kindralkuberneriks oli krahv Carl Gustaf Nieroth.
Magnus Wilhelm von Nieroth osales Tallinna kaitsmisel Vene vägede linna piiramise ajal.
Pärast Eestimaa vallutamist Venemaa keisririigi poolt ja liitmist keisririigi koosseisu oli Magnus Wilhelm von Nieroth aastatel 1711–1716 Eestimaa maanõunik, 1718. aastal valiti ta Heinrich von Ficki projekti kohaselt teostatud Venemaa keisririigi riigihaldusreformi tulemusel Peeter I poolt loodud Venemaa Keiserliku Kammerkolleegiumi (riigikassa) asepresidendiks, Kammerkollegiumi president oli Dmitri Mihhailovitš Golitsõn.
1719. aastal rajas Magnus Wilhelm von Nieroth Harju-Jaani pastori Heinrich Christopher Wrede algatusel Albu mõisas aadliorbudele mõeldud kool-varjupaiga, nn Rüütliakadeemia, mille eeskujuks oli sarnane kool Halles. Selle lõpetajad said ohvitseriks. Koolis olevat õppinud ka mõned eestlased.
Talle kuulusid Albu, Seidla, Kaalepi, Vaida, Kukevere ja Vaimastvere mõis.
Aastatel 1744–1747 oli tema sugulasest nimekaim, Kaarli mõisnik Magnus Wilhelm von Nieroth Eestimaa rüütelkonna peamees.
Perekond muuda
Magnus Wilhelm von Nieroth oli abielus kolm korda. 1711. aastal abiellus Tallinnas Sophie Hedwig von Bergiga, 1723. aastal Viru-Nigulas Rebekka Meiseriga ja 1739. aastal Tallinnas Raasiku mõisnik Bernhard Georg Pilar von Pilchau (surn. 1753) tütre Anna Helena Pilar von Pilchauga (1715–1774).
Sugupuu muuda
| Magnus Wilhelm von Nieroth | Magnus von Nieroth | Magnus von Nieroth | Otto von Nieroth (Kodila) |
| Gerdruta Metztacken (Neeruti) | |||
| Barbara von Uexküll | Reinhold von Uexküll (Päärdu) | ||
| Sophie von Uexküll (Paadrema) | |||
| Vabapreili Anna Elisabeth von Taube | Carlöö vabahärra Berend Taube | Ludwig Taube (Maidla) | |
| Luitgard von Delwig (Tuhala) | |||
| Sophia von Uexküll | Wilhelm von Uexküll (Päärdu) | ||
| Gertrud Titfer (Võnnu) |