Kindralkuberner
See artikkel räägib üldmõistest. Eesti ameti kohta vaata artiklit Kindralkuberner (Eesti). Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid.
Ajalooliselt valitsesid kindralkubernerid mitmeid Briti, Belgia, Prantsuse, Hollandi, Hispaania ja Portugali kolooniaid ning Rootsi dominioone. Kindralkubernerid määras ka Napoleon Bonaparte valitsema mõningaid Prantsuse võimu alla langenud alasid – Brandenburg, Kuramaa, Parma ja Piacenza, Piombino, Toscana, Illüüria. Samuti on kindralkubernerid valitsenud USA võimu ajal Filipiine, Teises maailmasõjas Saksa okupatsiooni ajal Poolat, liitlaste kontrolli all olevat Saksimaad pärast Napoleoni lüüasaamist, Austria-Ungari ja Bulgaaria poolt Esimeses maailmasõjas okupeeritud Serbiat ning mõningaid Vene keisririigi alasid (Soome, Poola, Baltimaad).
Tänapäeval nimetatakse kindralkubernerideks Suurbritannia monarhi asevalitsejaid Briti Rahvaste Ühenduse maades ning Iraani provintsijuhte, kelle määrab siseminister. Rahvaste Ühenduse kindralkubernerid määrab kuningas kohaliku peaministri ettepanekul; ainsad erandid on Paapua Uus-Guinea ja Saalomoni saared, kus kindralkuberneri valib parlament.
Eestit valitsesid kindralkubernerid Rootsi ja Vene võimu all: Eestimaa kubermangu 1674–1909, Liivimaa kubermangu 1621–1909. Eesti ajal, aastail 1920–1924 ja 1925–1930, täitis kindralkuberneri ülesandeid siseminister.