Lugu lendavate taldrikutega
"Lugu lendavate taldrikutega" on teine osa Eno Raua samanimelisest triloogiast.
| Lugu lendavate taldrikutega | |
|---|---|
| Autor | Eno Raud |
| Illustreerija | Edgar Valter |
| Päritolumaa | Eesti |
| Keel | eesti |
| Žanr | lastekirjandus |
| Kirjastaja | Eesti Raamat |
| Ilmumisaeg | 1969 |
| Lehekülgi | 103 |
| Eelnev raamat | Päris kriminaalne lugu |
| Järgnev raamat | Telepaatiline lugu |
Sisu muuda
Lugu areneb edasi vahetult pärast raamatus "Päris kriminaalne lugu" kujutatud sündmuste toimumist. Jürnasel õnnestub oma aias seltskonda pildistades fotole püüda ufod – poisid märkavad, et fotodel on salapärased tumedad laigud. Nad otsustavad kirjutada Tõravere observatooriumisse helkivate ööpilvede spetsialistile Ants Vipermannile, et asjaloos selgust saada.
Vahepeal päästab Peeter koduarestist oma sõbra Riho (karistuse põhjust vt artikli "Päris kriminaalne lugu" alt). Nad maskeerivad Riho pea vahelejäämise hirmus marliga, nii et ainult silmad jäävad välja. Kummalise maskeeringuga noormeest peetakse tulnukaks ning alevis hakkavad liikuma kuulujutud ufode maandumisest muidu unises Eesti väikealevis. "Olendite" askeldamine ümber kohaliku lehmapidaja Naatri Leeni lehma tekitab alevis kiirituspaanika ning kõlakatele annab hoogu Jürnas, kes skafandriks peetud mesilasvõrku kandes mööda alevi aedu ringi jookseb, jälitades pereheitmisel olevat mesilassülemit.
Olukord leiab lahenduse, kui Tõraverest saabub kiri. Teadlane selgitab lastele, et tumedad laigud fotol pole mitte ufod, vaid päikselaigud, mis tekivad alati, kui vastu valgust pildistada.