Leesikaloo kasvukohatüüp
Leesikaloo (LL) (Arctostaphylos-alvarsite type) on loometsade rühma kõige keerukam ja tuuleõrnem kasvukohatüüp.[1] Leesikaloo asub väga õhukese mullaga paepealsel, mille pinnas on väga kuiv.[1] Leesikaloost võib leida metsade kultuurpärandi hulka kuuluvaid vaigutuslanke.[2] Haruldasteks kooslusteks peetakse leesikaloo-kaasikut ja leesikaloo tammikut. Leesikaloo-kaasik on väga piiratud levikuga, mida võib leida Hiiumaalt ja Lääne-Eestist. Leesikaloo- tammikut võib leida Saaremaalt, mõlemad metsakooslused on haruldased.[3] Leesikaloo on levinud peamiselt saartel ja Lääne-Eestis, vähem Põhja-Eestis, osatähtsus riigimetsade pindalast on 0,1%.[1]
Reljeef ja mullastik muuda
Reljeef on tasane või kergelt lainjas paetasandik. Domineerivaks mullaks on õhukesed paepealsed ja väga õhukesed rähkmullad, harvemini leidub klibumulda.[4] Metsakõduhorisont võib sageli puududa või ulatuda maksimaalselt kuni 3 cm-ni. Peene mullaosa tüsedus ulatub kuni 10 cm-ni, tegu on mustjaspruuni, tihedalt juurtega läbipõimunud mullaga, mille huumuse sisaldus ulatub 6-20%-ni.[1] Maapinna lähedase pae tõttu on muld väikese veemahutavusega ja seetõttu kergesti läbikuivav.[4] Põhjavesi on taimedele kättesaamatu, mis muudab männinoorendike kasvu aeglaseks. Õhukese mulla ja kuivuse tõttu on mändidel oht tuuleheiteks.[4]
Puistu muuda
Puistutest domineerivad männikud koos mõningate kidurate kuuskedega, harva võib esineda kuusikuid, haruldased on kaasikud.[1] Puistu on üldiselt hõre ja kasv ebaühtlane, puud vahelduvad tühimikega, kus on paljandub paas.[4] Puudel on paks koor, puudub enamasti oksavaene tarbetüvi ja esineb kõverusi.[1] Pindmise juurestiku tõttu esineb puistul tormikahjustusi: tuuleheidet- ja murdu. Leesikaloo kasvukohatüüpides on lageraie keelatud.[5] Puistute keskmine vanus on 70 aastat ja hektaritagavara umbes 70 m3.[1]
Alusmets muuda
Alusmets on hõre ja üsna liigirohke.[1]
- harilik kadakas (Juniperus communis L.)
- pihlakas (Sorbus)
- paakspuu (Frangula alnus)
- kuslapuu (Lonicera)
- sarapuu (Corylus avellana)
- kukerpuu (Berberis vulgaris)
- tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus)
- türnpuu (Rhamnus cathartica)
- näsiniin (Daphne mezereum)
- lodjapuu (Viburnum opulus)
- tamm (Quercus robur)
Alusmetsas võib esineda noori kiduraid kuuski.
Alustaimestik muuda
Alustaimestik on hõre kuni keskmise tihedusega. Väga kuivadel aladel esinevad peamiselt samblikud. Pakesema muldkattega aladel kasvab rohkem leesikat, niiskema mullaga aladel on taimestik liigirikkam.[1]
- kassikäpp (Antennaria dioica)
- verev kurereha (Geranium sanguineum)
- varretu ohakas (Cirsium acaule)
- mägitarn (Carex montana)
- veishein (Hypochaeris maculata)
- angerpist (Filipendula vulgaris)
- hobumadar (Galium verum)
- värvmadar (Galium boreale)
- värv-varjulill (Asperula tinctoria)
-
Verev kurereha (Geranium sanguineum) -
Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) -
Harilik mailane (Veronica officinalis) -
Hobumadar (Galium verum) -
Lubikas (Sesleria caerulea)
- harilik härghein (Melampyrum nemorosum)
- käbihein (Prunella vulgaris)
- peetrileht (Succisa pratensis)
- harilik pune (Origanum vulgare)
- harilik mailane (Veronica officinalis)
- kassisaba (Veronica spicata)
- keskmine ristik (Trifolium medium)
- lubikas (Sesleria caerulea)
- longus helmikas (Melica nutans)
- tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens).
Samblarinde katvus võib varieeruda lauselisest katkendlikuni. Esinevad tavalised metsasamblad nagu:[1]
-
Harilik laanik (Hylocomium) -
Metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) -
Esineb ka lubjalembeseid, loometsadele iseloomulikke liike nagu:[1]
- loodehmik (Thuidium abietinum)
- lood-jõhvsammal (Ditrichum flexicaule)
Laiguti esineb samblikke:
- põdrasamblikke (Cladina spp.)
- islandi käokõrva (Cetraria islandica)
-
Mets-põdrasamblik (Caldina arbuscula) -
Islandi-käokõrv (Cetraria islandica)
.jpg)
