Lubikaloo kasvukohatüüp
Lubikaloo kasvukohatüüp asub paetasandike tasastel või kergelt nõgusatel karbonaatsetel muldadel, kus niiskusrežiim ajutiselt vaheldub. Need on märjad alad, kus vee äravool on takistunud või kuhu pinnamoe nõgususe tõttu valgub pinnavesi. Levikuala on saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis.
Lubikaloo on saanud nime rohurindes domineeriva lubika (Sesleria caerulea) järgi. Osaliselt sarnaneb osja kasvukohatüübiga muldade ja alustaimede poolt.[1]
Mullad muuda
Iseloomulikud on gleistunud ning õhukesed paepealsed karbonaatsed mullad. Neil on 5–30 cm paksune huumushorisont, mille alla jääb porsunud paekiht või savine rähk. Metsakõdu kiht puudub või on väga õhuke.[2] Mullad annavad neutraalse reaktsiooni, pH on kuni 6.6. Vee äravool on aeglane või takistatud paekihi tõttu. Veerežiim on vahelduv, kevadel on mullad sulavee tõttu niiske, suve kuivadel perioodidel võib muld läbi kuivada, mis võib piirata taimestiku kasvu. Kuivperioodil ajutist veega küllastumist saab tuvastada gleistumistunnuste või indikaatortaimede (Carex spp.) abil.[2]
Puistu muuda
Puistu moodustavad peamiselt hõredalt kasvavad männid (Pinus sylvestris), segapuistu puhul võib kasvada mändide vahel näiteks arukaske (Betula pendula) ja kuuske (Picea abies), harvemini saart (Fraxinus excelsior). [2]
Alusmets muuda
Põõsarinne on vahelduva tihedusega ning liikidelt küllaltki rikas.[2] Sealseid liike:
- Sarapuu (Corylus avellana)
- Kadakas (Juniperus communis)
- Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum)
- Türnpuu (Rhamnus catharticus)
- Mage sõstar (Ribes alpinum)
- Paakspuu (Frangula alnus)
- Lodjapuu (Viburnum opulus)
- Harilik kibuvits (Rosa vosagiaca)
- Harilik vaarikas (Rubus idaeus)
-
Sarapuu (Corylus avellana) -
Kadakas (Juniperus communis) -
Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) -
Paakspuu (Frangula alnus)
.jpg)
.jpg)
Rohurinde mitmekesisus ja liigid sõltuvad mullakihi veerežiimist ja tüsedusest. Domineeriv liik on lubikas (Sesleria caerulea).[2] Lisaks lubikale esineb liike:
- Vesihaljas tarn (Carex flacca)
- Punanupp (Sanguisorba officinalis)
- Hirsstarn (Carex panicea)
- Angerpist (Filipendula vulgaris)
- Tedremaran (Potentilla erecta)
- Harilik nurmenukk (Primula veris)
- Ojamõõl (Geum rivale)
- Lillakas (Rubus saxatilis)
- Kortsleht (Alchemilla spp.)
-
Lubikas (Sesleria caerulea) -
Harilik nurmenukk (Primula veris) -
Angerpist (Filipendula vulgaris) -
Lillakas (Rubus saxatilis)
Samblarinne on hõre, asub peamiselt mikrokõrgendikel.[1] Esineb liike:
- Metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus)
- Niiduehmik (Thuidium philibertii)
- Harilik roosammal (Rhodobryum roseum)
- Lehiksamblad (Plagiomnium spp.)
-
Metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) -
Niiduehmik (Thuidium philibertii) -
Harilik roosammal (Rhodobryum roseum) -
Lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum)
.jpg)
