Laubere vald (läti keeles Lauberes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Suntaži, Madliena, Ķeipene, Lēdmane ja Rembate vallaga.

Laubere vald

läti Lauberes pagasts

Pindala: 80,3 km²
Elanikke: 579 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,2 in/km²
Keskus: Laubere
Ančiņi Kuradikivi

Valla pindala on 80 km². 2011. aasta seisuga elas seal 667 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 568. Valla keskuseks on Laubere küla. Vallamaja asub aadressil Ozolu iela 3, vallavanem on Andris Misters.[2]

Ajalugu muuda

Vald moodustati aastal 1917, mil liideti Laubermuiža ja Ozolmuiža mõisavald. Tekkinud vald kandis nime Laubere-Ozoli vald. Aastal 1925 nimetati see ümber Laubere vallaks. Aastal 1935 oli Laubere valla pindala 81,9 km² ja seal oli 1107 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati vallas Laubere ja Ozoli külanõukogu, ent aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Laubere külanõukoguga likvideeritav Ozoli külanõukogu. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[4] 2009. aastal liideti vald Ogre piirkonnaga.

Kaitstavad objetid muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Ančiņi Kuradikivi juures. Kohaliku kaitse all on hiiepaik Lohukivi juures ja nuhtlemispaigad Āži mäel ning Bende luhal.[5]

Looduskaitse all on Ruķi tamm, Pavēņi tamm, Plintese tamm, Zarumi tammed ja Zarumi metsa tamm, lisaks kasvab vallas kuusteist nimetut põlispuud.[6]

Asustus muuda

2011. aasta seisuga elas vallas 598 lätlast, 31 venelast, 21 valgevenelast, 8 ukrainlast, 7 poolakat ja 1 leedulane.[7]

Valla külad:

Cēsītes mazciems
Krodzinieki mazciems 50 (2008)
Laubere vidējciems 348 (2022)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Ogres novads, vaadatud 25.05 2021
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda