El Selenita

Tere tulemast Vikipeediasse, El Selenita!

Artikli teksti sisse ei panda linke teistele Vikipeediatele. Kui tahad võimaldada lugeja suundumist muukeelsesse Vikipeediasse, siis loo mõistest lühike artikkel, kus on vähemalt definitsioon, siis saab selle artikli siduda võõrkeelse artikliga. Adeliine 21. oktoober 2013, kell 19:29 (EEST)

Tere, aitäh info eest! Mul kahjuks eesti Vikipeediaga on siiamaani olnud väga väike kogemus, aga olen aastaid tegelnud teistes vikipeediates (inglise, hispaania, vene - teiste kasutajanimide all) ja olen harjunud, et viitamiseks teistele vikipeediatele eksisteerib spetsiaalne šabloon, mis on teistes vikipeediates see on laialt kasutatav (noh, loomulikult!). Ma ei kujutanudki ette, et selle kasutamine on eesti Vikipeedias keelatud. Miks seda ei saa kasutada? See on ju mugav viis anda lugejale võimalust leida teises keeles infot, mida ta emakeeles ei saa. Aga loomulikult, kui selline keeld on olemas, ma hakkan seda jälgima, pole ju midagi teha (kuigi on kahju). El Selenita (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 21:27 (EEST)

Ma isegi ei leia praegu kohta, kus see reeglites oleks. See on lihtsalt selline tava. Reegel on kindlasti välislinkide kohta, mis viivad väljaspool Wikimedia Foundationi haldusala olevatele lehtedele, aga üldiselt laiendatakse seda reeglit ka intervikilinkidele. Võib öelda, et selles suhtes on konsensus. Kui tahta kuidagi teisiti teha, peab kogukonnas selle arutlusele võtma. Adeliine 21. oktoober 2013, kell 22:07 (EEST)

Ei, ei, kui konsensus on selline, siis nii asi ongi. Igas Vikipeedias on omad reeglid, see on normaalne. Lihtsalt minu jaoks see on uudis: tavaliselt intervikid Wikimeedia projektide vahel on (teistes projektides) teretulnud, ja vastavad mallid on olemas. Kuidas teie arvate: kas tasub selle küsimuse arutlemist algatama kogukonnas või mitte? Ühelt poolt, mulle tõesti tundub, et võiks laiem kasutada lingid nt. inglisekeelsele, soomekeelsele ja venekeelsele Vikipeediatele, kuna nad on eesti Vikipeediaga võrreldes laiemad ja paljud saaksid neist kätte infot, mis eesti Vikipeedias veel puudub; teiselt poolt, kuna olen eesti Vikipeedias uustulnukas, ei tahaks ma otsekohe juba olemasoleva konsensuse vastu vaielda. :) El Selenita (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 22:40 (EEST)

Võid üldises arutelus ikka küsida, mida arvatakse. Mulle isiklikult tundub, et sellise malli kasutusele võtmine ja intervikilinkide teksti sees lubamine oleks päris suur muutus. Minu arvates on tihti sama pingutus luua uus lühike artikkel ja siduda teiste vikidega, kui panna mall ja see hiljem ära koristada. Pealegi võib tekkida küsimus, millise keele linki lisada, ja miks eeldada, et eestikeelne lugeja siis sellest ühest valitud keelest aru saab. Sõnade taga sulgudes keelelingid võivad ka lugemist segada. Adeliine 21. oktoober 2013, kell 23:28 (EEST)

Hea küll, ma mõtlen, kas tasub küsida. Tegelikult Vikipeediates teistes keeltes, nagu olen maininud, seda ei pea suureks probleemiks. Eksisteerivad erinevad mallide versioonid, mis lubavad valida sobiv kujundus (nt. _{väiksed tähed joone all} või ^peal, nad ei sega rohkem kui ^[viited]), on võimalik ka pakkuda keelevalik, vt. nt. Ill-WD või Link-interwiki. Tavaliselt pannakse interviki kõige detailsemale artikklile või artikklile mingis "suures" keeles, mis on paljudele arusaadav. Eesti Vikipeedias need võiksid olla arvatavasti inglise, saksa, vene, soome. See ei ole suur probleem: isegi kui panna link kõige detailsemale artikklile (nt. inglise keeles), lugeja saab juba inglisekeelsest variandist edasi minna intervikide abil kas nt. rootsikeelsele variandile, kui see on olemas ja kui see on lugejale kõige parem sobib. Koristamine tihti toimub bot'ide abil, ehk see ka ei tekita probleemi, või mõned mallid hakkavad automaatselt näitama ainult eestikeelset varianti kui vastav eestikeelne artikkel ilmub. Kõik või peaaegu kõik on lahendatav. Lühikeste artikklitega, vastupidi, võib tekkida see probleem, et on vikipeediad, kus artikklite aktsepteerimisreeglid on üsna ranged, seega ei ole võimalik tekitada nt. ainult definitsiooni sisaldavat artikklit. Seega mina ka olen harjunud kirjutada hästi suuri artikkleid. :))) Aga OK, tänan väga abi ja mõttevahetuse eest, võib-olla ma tõesti pakun kogukonnale küsimust arutleda. El Selenita (arutelu) 22. oktoober 2013, kell 00:07 (EEST)

Puudub lihtne võimalus niisuguste linkide ülesleidmiseks, et need pärast eestikeelse artikli loomist siselinkidega asendada. See on peamine põhjus, miks nad pole lubatud. Andres (arutelu) 22. oktoober 2013, kell 10:37 (EEST)

Ma ei näe selles suurt probleemi, kuna, nagu oli juba öeldud, interviki link kaob siis, kui eestikeelne artikkel on loodud, ja mall käitub nagu tavaline link. Nt. planeet - ei näe interviki, kuna artikkel "planeet" meil on olemas; heleduskõver - näeme, kuna "heleduskõver" on veel loomata. Seega lugeja ei näe vahet üldse, ja asendamine põhimõtteliselt ei olegi vaja. Loomulikult toimetaja saab asendada mall lingiga, kui tahab, või seda saab teha bot. Nii tehaksegi teistes vikipeediates, ja probleem ei teki. El Selenita (arutelu) 22. oktoober 2013, kell 14:12 (EEST)

Ma olen eesti Vikipeedias mõnes üksikus kohas sarnast viidet kohanud küll. Eeskätt mõne isikunime taga, kus on ilmselt kardetud, et ilma ei taibata, et mõnes teises vikis võiks temast artikkel olla. Aga harilikult sellist ohtu pole ja kui sellise märkusega liialdama hakatakse, siis mõnes artiklis iga punase lingi taga muutuks keelekoodid häirivaks. Loendis, tõsi, nagu antud juhul siin, häiriks need keelekoodid vähem. Iseenesest see mall kaotabki intervikilingi ära, kui siselink siniseks muutub ning vajadusel leiaks malli abil üles selle need kasutused, kus malli enam tarvis pole.

Artiklinupuke, mis on tehtud vaid selleks, et intervikilink lisada, ei jäta ka mulle head muljet. Pikne 22. oktoober 2013, kell 13:44 (EEST)

Loomulikult, iga liialdamine ja kuritarvitamine on halb, ka tavaliste siselinkidega saab kuritarvitada (ja mõnikord seda võib näha). :) Iga asja tuleb mõõdukalt kasutada, vaid seal, kus seda tõesti vaja. Vikipeedia toimetaja ülesanne on iga parandusega teha projekti parem, kui seda jälgida, siis minu meelest on kõik OK. Lühikesed artikklid, mis koosnevad ainult definitsioonist ja ei sisalda sisulist informatsiooni, on vaevalt hea alternatiiv lingile täisväärtuslikule artikklile, olgu see võõrkeeles (kui võõrkeel ei ole aimara vms, loomulikult :) ). El Selenita (arutelu) 22. oktoober 2013, kell 14:12 (EEST)

Lugeja, kes valdab võõrkeeli, otsib ise teistest Vikipeediatest. Minu arust on selliseid linke üldse tarvis ainult erandjuhtudel (näiteks võib-olla Vikipeedia:Soovitud artiklid). Üldiselt on minu meelest ikkagi parem lahendus eestikeelse artikli alustamine. Artiklit on niikuinii tarvis, ma ei ütleks, et see tehakse ainult interviki pärast. Lühikesi artikleid on meil niikuinii palju. Kui need on korrektsed, siis on see minu meelest ikka parem kui artikli puudumine. Niisuguse linkimise propageerimine éi ole minu meelest hea, sest see töötab vastu eestikeelsete artiklite kirjutamise propageerimisele. Andres (arutelu) 23. oktoober 2013, kell 12:12 (EEST)

Jah, vot see on vist väga kaalukas argument, nõus. Võib-olla tõesti isegi väga lühike, vaid definitsioonist koosnev eestikeelne artikkel oleks lugejale motivatsiooniks seda täiendada ja laiendada, aga link võõrkeelsele Vikipeeidale, vastupidi, võib talle näidata, et eestikeelne variant ei olevatki vaja. Seega olen nõus, et ka väga väike artikkel võib olla kasulik mitte ainult selleks, et pakkuda interwiki link (mis tegelikult ei ole nii mugav, nagu interwiki mall otse tekstis). Ma katsun edaspidi tekitada ka lühiartikleid. :) Siiamaani olen teistega Vikipeediatega harjunud, et nii lühikesed artiklid, nagu see, ei ole üldse lubatud, aga eesti Vikipeedias stub-ide kirjutamine tõesti võib soodustada nende arendamist tulevikus. Kas on meil mingi //rq// malli analoog on? El Selenita (arutelu) 23. oktoober 2013, kell 15:38 (EEST)