Seda lehekülge säilitatakse vaid ajaloo huvides ja enam ei uuendata, kuna selleks puudub vajadus või ressurss või on lehekülje eesmärk ebaselge. Vajadusel esitada ettepanekud uuendamiseks lehekülje arutelulehel.
Siin on näha 1. septembril 2008 kasutusele võetud uue esilehega seonduv.
Kiirjas mänd on lühiealine okaspuu, maksimaalne eluiga küündib 80–90 aastani.
Puu kasvab looduslikus levilas 15–30 m, kultiveerituna ka üle 60 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on tavaliselt 30–90, kultiveerituna ka kuni 258 cm. Tüve koor on hall kuni punakaspruun, plaatjas, sügavate pikivagudega, mille põhjad on punased.
Käbid jäävad puudele mitmeks aastaks ning avanevad ja sulguvad mitu korda, sõltuvalt õhu temperatuurist ja niiskusest. Kuna enamasti on loodusliku levila kliima jahe ja niiske, siis avanevad käbid ebakorrapäraselt ja lühikest aega, mistõttu seemned eralduvad mitme aasta jooksul. Kuival ja kuumal suvel või metsapõlengute ajal eralduvad korraga aastate jooksul valminud seemned, mistõttu kiirja männi metsad taastuvad põlengute järel üsna kiiresti. Seemnete levitajaks on peamiselt tuul ning nendest toituvad linnud ja närilised. Loe edasi ...
Esimene, ingliskeelne, Vikipeedia alustas 2001. aasta jaanuaris. Siin on eestikeelne Vikipeedia, mis alustas 2002. aasta augustis ja on käesolevaks hetkeks kasvanud 245 269 artiklini.
Vikipeediasse võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake sissejuhatust, kasutamisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja hakake kirjutama!
Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.
Vikipeedia kasutusjuhend
Lühidalt:sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele viidale klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui panete teatud sõna topeltnurksulgudesse [[ ]], loote lingi vastavale (potentsiaalsele) artiklile.
Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele kasutades "redigeeri"-linki lehe päises.
Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.
Harilik ussikeel on kaheaastane, enamasti puhmikutena kasvav rohttaim. Kasvab peamiselt kuivematel aladel, mida võimaldab ka kuni 2,5 m sügavusele ulatuv peajuur. Ussikeelt võib võtta kui kuivadel nõlvadel, põllu- ja jäätmaadel kasvavat umbrohtu.
Harilik ussikeel on ühekojaline taim. Õied on kahehuulelised ja ebakorrapärased. Võrdlemisi suured. Värvilt on õied pungas roosakaspunased, puhkenult taevasinised (harva valged). Õied moodustavad ladvas pika kobara (kuni 2/3 varre pikkusest). Putuktolmleja. Õitseb juunist augustini (septembrini). Loe edasi ...
Viimaseid uudiseid
Seda lehekülge säilitatakse vaid ajaloo huvides ja enam ei uuendata, kuna selleks puudub vajadus või ressurss või on lehekülje eesmärk ebaselge. Vajadusel esitada ettepanekud uuendamiseks lehekülje arutelulehel.
Eesti Riigikogu põhiseaduskomisjon loobus Riigikogu liikme kuluhüvitamise korra muutmisest, mille tulemusel oleksid parlamendiliikmed vabanenud kohustusest esitada hüvitise saamiseks kuludokumente. Loe edasi ...
See on Vikipeediaeestikeelne koduleht. Projekti eesmärk on ehitada üles vaba võrguentsüklopeedia. Praegu on meil käsil 245 269 artiklit. Igaüks võib siia uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake sissejuhatust, kasutamisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja hakake kirjutama!
Vikipeedia on olemas paljudes keeltes ja mitmes keeles võistleb ta juba trükitud entsüklopeediatega.
Vikipeedia kasutusjuhend
Lühidalt:sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada; punasele viidale klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui panete teatud sõna topeltnurksulgudesse [[ ]], loote lingi vastavale (potentsiaalsele) artiklile.
Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused arutelunuppu ja nuppu "redigeeri" kasutades vastava artikli arutelulehele.
