Anti Liiv

Anti Liiv (sündinud 16. märtsil 1946 Kuressaares) on eesti psühhiaater ja psühholoog. Anti Liiv on Eesti Rooma Klubi ja ka Keskerakonna liige.

Dr Anti Liiv sügisel 2011 Pae tn 19

Haridus

Anti Liiv on lõpetanud 1964. aastal Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli.

Aastatel 1964–1970 õppis Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1970 cum laude. Aastatel 1970–1975 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis individuaalprogrammi alusel psühholoogiat (juhendaja Ülo Vooglaid) ning lõpetas õpingud 1975 cum laude. Aastatel 1975–1979 oli Tartu Riikliku Ülikooli kaugõppeaspirant.

Aastal 1993 kaitses Tallinna Pedagoogikaülikoolis (praegu Tallinna Ülikool) magistritöö sotsiaaltöö alal teemal "Eesti uimastipoliitika (sotsiaalpoliitika osana) XX sajandi lõpus".

Töökäik

Anti Liiv oli Kuressaare psühhiaatriakabineti asutaja ja 1971–1975 selle juhataja, aastatel 1975–1979 Pilguse Psühhiaatriahaigla peaarst.

1980. aastal sai temast Tallinna Psühhoneuroloogiahaigla narkoloogiaosakonna juhataja. Kui 1985. aastal reorganiseeriti see osakond iseseisvaks asutuseks (tänane Wismari haigla), siis sai Anti Liivist uue raviasutuse esimene peaarst. Aastatel 1987–1992 töötas ta samas haiglas eksperdi ja vanemkonsultandina, 1992–1995 polikliinilise osakonna juhatajana.

Aastatel 1991–1993 töötas Anti Liiv ühtlasi Tallinna Pedagoogikaülikooli mittekoosseisulise lektorina, lugedes sotsiaaltöö eriala üliõpilastele loenguid sotsiaalpsühhiaatriast ja psühhiaatria filosoofiast.

Aastast 2003 töötab ta Tallinnas Lasnamäel asuva SA Anti-Liew & Hingehooldus psühhiaater-konsultandina.

Doktor Liivi peamiseks uurimisvaldkonnaks on psüühikahäirete levi ja nende mõju ühiskonnas. Ta on kirjutanud nii teadus- kui ka aimeartikleid.

On osalenud teaduskonverentsidel ja seminaridel Belgias, Soomes, Norras, Suurbritannias, Šveitsis, Poolas, Lätis, Leedus, Venemaal, Iisraelis, Ameerika Ühendriikides jm.

Avaldab arvamust meedias mitmesuguste nähtuste kohta Eesti ühiskonnas.

Poliitiline tegevus

Senised Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed 2007. aastal Toompeal. I reas Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Enn Eesmaa, Vello Saatpalu, Eino Tamm ja Anti Liiv ning II reas Tiit Made, Marko Mihkelson ja Andres Tarand

Anti Liiv on 1994. aastast alates Eesti Keskerakonna liige. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Riigikogusse, olles perioodil 1995–2002 Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja aseesimees ning perioodil 2002–2003 väliskomisjoni liige ja esimees.

Aastatel 1997–2002 oli Anti Liiv Eesti Vabariigi Euroopa Nõukogu delegatsiooni asendus- ja põhiliige (kuulus Euroopa Nõukogu liberaalide fraktsiooni); samuti Eesti esindaja Euroopa Nõukogu teadus-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomiteedes.

Publikatsioone

 Pikemalt artiklis Anti Liivi publikatsioonide loend

• Estonian psychiatry in 1980-s. // Univ. Kuopio, Publ. Center for Training asn Development (1991)9.
• Alcohol problems in Estonia in 1980-s. // idem.
• Pilguse Psychiatric Hospital in 1913–1943. // University of Tartu, Publ.# 952 (1992)
• Women and Substance abuse: 1993 country assessment report. // World Health Organization (WHO) 1993
• Drugs in post-communist Estonia – geography and demographic survey. // Univ. Kuopio Publ. Center for Training ans Development (1994).
• Psühhiaatriaseadus kaitseb vaimuhaigeid, Postimees 20.02.1997
• Sõltuvushaigused sõltumatus Eestis. // Eesti uue aastatuhande lävel. Tln. 2000.
• Kas Eesti noored enam ilma uimastiteta elada ei saa? // Riigikogu Toimetised 2000.
• Anti Liiv: eesti televisioonidel on vaimupuue
• Anti Liiv peab Õllesummerit alkoholi propagandaks, 10.07.2001
• Anti Liiv nõuab rikastele luksuslikku kainestusmaja, Postimees 5.10.2006

Isiklikku

Anti Liivi eeskuju on psühhiaater Juhan Luiga (1873–1927). Abikaasa Suliko Liiv (sündinud Valdsoo) on Tallinna Ülikooli professor. Tütar Signe Liiv (alates 2009 Signe Rosenberg) ja poeg Innar Liiv on Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud.

Kirjandus

• "Keda me valisime" Tallinn, 1995, lk 142–144
• Parlamentarians. Observers and special guests of the Council of Europe. Biographies. Strasbourg, 1999 p. 165.
• Council of Europe. Assembly List. Strassbourg, 2001, p. 92.
• Council of Europe, Liberal Democratic & Reformers Group. Strasbourg, 2001, p. 33.
• Eesti teaduse biograafine leksikon, II kd. l. lk 392.
• Inga Vennola. Minu veerandsada ehk Kuidas ma sõdisin saksa mundris NSV Liidu eest. 2009
• Erlend-Ferdinand Vennola. Nõnda kisendas Vaikus ehk Kompetentsed kodumail. 2017