Kažan-Haradok

Kažan-Haradok
valgevene	Кажан-Гарадок * / Kažan-Haradok *transkriptsioon: Kažan-Garadok
vene	Кожан-Городок Kožan-Gorodok
	Vapp
Pindala	6,0 km²
Elanikke	1902 (2009)
Koordinaadid	52° 13′ N, 27° 1′ E

Kažan-Haradok (valgevene keeles Кажан-Гарадок, transkribeerituna Kažan-Garadok, poola keeles Kożangródek, Korzangródek) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Bresti oblastis Łuninieci rajoonis Cna jõe kaldal. Asula on Haradoki külanõukogu halduskeskus.

Haridust annavad keskkool ja muusikakool. Kažan-Haradokis on raamatukogu ja kultuurimaja. Vaatamisväärsusteks on endine kreekakatoliku, praegune õigeusu kirik aastast 1818. Lisaks asub asula lähedal rauaaegne linnus. Kažan-Haradokis kasvab tamm, mil vanust viissada aastat, mõningatel andmetel on see Valgevene kõige jämedam puu.

Ajalugu muuda

Kažan-Haradokki mainitakse esimest korda Haradzieci (Гарадзец) nime all aastal 1493, toona oli see Mangirdaitiste valduses olev küla. Asula hakkas kuuluma Navahradaki vojevoodkonda ja Navahradaki maakonda. Aastal 1588 läks asula Kiszkade valdusse, aastal 1599 sai Kažan-Haradokist alev.

XVII sajandil oli alev Podbereskite, hiljem Tarnowskite valduses. Aastal 1655 rüüstasid asulat Moskva väed.

Poola jagamisel läks Kažan-Haradok aastal 1795 Venemaa koosseisu. Asulas toimusid regulaarselt laadad, alevis oli suur juutide kogukond. Aastal 1897 oli alevis 3894 elanikku, neist 1597 olid juudid; aastal 1909 oli elanikke 8654, neist 2880 juudid. Alev oli toona Niemirowicz-Szczyttide valdus.

Pärast esimest maailmasõda kuulus Kažan-Haradok Poola koosseisu. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu, ühtlasi kaotas see ka alevi staatuse. 3. septembril 1942 lasid natsid maha 930 sealses getos elanud juuti.