Külvi Pruuli

Eesti keeleteadlane

Külvi Pruuli (aastani 1964 Mendik, sündinud 18. veebruaril 1942 Tartus) on eesti keeleteadlane.[1]

Elulugu muuda

Lõpetas 1960 Tartu 5. Keskkooli, 1966 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, 1973 aspirantuuri, filoloogiamagister (1997, TÜ), väitekiri "Väljendusõpetus isiksuse arengu teenistuses".

Oli 1966–1969 Nõo Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1969–1971 Tartu linna haridusosakonna logopeed, 1974–1992 TÜ eesti keele kateedri vanemõpetaja, 1989–1992 ka Jyväskylä Ülikooli eesti keele lektor, 1992–1997 TÜ eesti filoloogia osakonna eesti keele õppetooli lektor, 1997–2009 Jyväskylä Ülikooli eesti keele lektor. Ta on avaldanud üle 10 teadustrükise.[1]

Perekond muuda

Külvi Pruuli isa oli arst Feliks Mendik (11. märts 191319. juuni 1975). Alates 1989. aastast oli Pruuli abielus Harald-Heino Peebuga.[1] Tema tütar on Tiia Reimand ja poeg on Tiit Pruuli.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid muuda

  • Õppemetoodiline käsitlus-essee. Tallinn, 1996
  • Kooliessee kogemustest Eestis. // Kuuskymppinen. Jyväskylä, 1996
  • Äidinkielen opetus virolaisessa koulussa. // Lähivertailuja 9. Helsinki, 1997
  • Kõne- ja kirjakultuurist. // Haridus (1997) 1
  • Religioosse ja profaanse tekstitüübi käsitlemine õppetöös. // Lähivertailuja 10. Tampere, 1999
  • Teosekeskne ja tekstikeskne ilukirjanduse kasutamine eesti keele õpetamisel soomlastele. // Sadanmiehet. Jyväskylä, 1999
  • Piiblimotiivide tähenduse avardumisest. // Lähivertailuja 11. Turku, 2003.

Kirjandus muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.