Jaungulbene vald

Jaungulbene vald (läti keeles Jaungulbenes pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Tirza, Galgauska, Līgo ja Daukstese vallaga ning Madona piirkonna Dzelzava vallaga.

Jaungulbene vald

läti Jaungulbenes pagasts


Pindala: 90,55 km²
Elanikke: 994 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,0 in/km²
Keskus: Gulbītis

Valla pindala on 90,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1140 inimest.[2]. Valla halduskeskus on Gulbītise küla, vallavanem on Aleksandrs Vasiļjevs.[3]

Ajalugu muuda

Jaungulbene valla alal asusid varem Jaungulbene mõisa maad. Mõisade kaotamisel kuulus sellele 12 246,28 ha maad. Valla vana saksakeelne nimekuju oli Neu-Schwanenburg. Aastal 1935 oli valla pindala 252 km² ja seal oli 4672 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Siltāji, Jaungulbene, Līgo ja Daukstese külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1956 liideti Jaungulbene külanõukoguga likvideeritav Aduliena külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Loodus muuda

Suurim jõgi on Liede. Valda jäävad 1,608 km² suurune ja 40 meetri sügavune Ušuri järv ning 48,4 ha suurune Siladzirnavase järv.

Looduskaitse all on Jaungulbene tammeallee ja mõned nimetud põlispuud.[6]

Kaitstavad mälestised muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Jaungulbene mõisakompleks (sealhulgas park, tall, hiljem tuletõrjedepoo, paraadväravad, obelisk, läbikäiguga tootmishoonete kompleks, häärber ja Kuradiväravad koos selle juures asuvate tehislike linnusevaremetega), Ušurise järve maja, Struņķi muinaskalmed ehk Kivirand, hiiepaik Liedese linnamäel, linnamägi ja selle ümbruskond, Liednieki muinaskalmed ja Sēlieši muinaskalmed.[7]

Kohaliku kaitse all on Jaungulbene mõisakompleksist häärberi vestibüüli interjöör, ahi ja fassaadil olev vapp, vahimajake, kelder-tootmishoone, mõisavalitseja maja, laut, kabel, mõisapargi aed, sepikojaga kutsari maja, teine kabel (hilisem Jaungulbene luteri kirik), kaks elumaja, aedniku maja koos kuuri ning aiainventari laoga, transpordivahendite hoidla, teeviit ja Mesilasmaja või Nukumaja, lisaks veel Aizupese muinaskalmed.[8]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 1105 lätlast, 50 venelast, 8 valgevenelast, 2 ukrainlast, 7 poolakat ja 1 leedulane.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Aduliena vidējciems 107 (2000)
Agrumi mazciems
Grīvas mazciems
Gulbītis vidējciems 94 (2022)
Jaungulbene lielciems 422 (2022)
Kaipi mazciems
Obrava mazciems
Pauri mazciems
Siladzirnavas mazciems
Tūjas mazciems
Ušuri mazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Gulbenes novads (vaadatud 25.02 2018)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda