Jūrkalne vald (läti keeles Jūrkalnes pagasts) on vald Lätis Ventspilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Zirase ja Užava vallaga, Kuldīga piirkonna Alsunga vallaga ning Lõuna-Kuramaa piirkonna Saka vallaga.

Jūrkalne vald

läti Jūrkalnes pagasts

Lipp
Vapp

Pindala: 99,6 km²
Elanikke: 371 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,7 in/km²
Keskus: Jūrkalne
Vallamaja, raamatukogu ja koduloomuuseum

Valla pindala on 99,6 km². 2016. aasta seisuga elas seal 349 inimest.[2] Valla keskus on Jūrkalne küla. Vallavanem on Guntars Reķis.[3]

Ajalugu muuda

Tsaariajal oli valla saksakeelne nimekuju Felixberg. Aastani 1825 kandis see nime Pilsberģe vald. Aastal 1935 oli valla pindala 94,1 km² ja seal oli 1153 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Jūrkalne ja Ušvalki külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Jūrkalne külanõukoguga likvideeritav Ošvalki külanõukogu, aastal 1954 aga Sārnate külanõukogu. Aastal 1961 arvati osa külanõukogu maadest Užava külanõukogu koosseisu, aastal 1977 liideti osa maadest aga Alsunga alevinõukoguga. Aastal 1987 liideti külanõukoguga osa Saka külanõukogu maadest.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda.

Loodus muuda

Suurim jõgi on Rīva jõgi. Vallas asuvad 50 hektari suurune Dižezersi järv ja 1 hektari suurune Pāžezers. Valla pindalast katvad metsad 81,6%.[6]

Looduskaitse all on Zaķi Suurmänd, veel kaks mändi, sanglepp ja üks põline nimetu jalakas valla põhjaosas. Valla põhjaossa jääb ka osaliselt Sārnate soo hoiuala.[7]

Kaitstavad mälestised muuda

Jūrkalne vald on üks kolmest vallast, kus elavad suitid. Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Jūrkalne katoliku kirik ja kaks selle ust.[8] Kohaliku kaitse all on Drēbnieki muinaskalmed, Darvdedži muinaskalmed ja Gravase muinaskalmed.[9]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 337 lätlast, 2 venelast, 1 valgevenelane, 3 ukrainlast ja 1 poolakas.[10]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Jūrkalne vidējciems 206 (2019)
Labrags skrajciems 42 (2019)
Ošvalki skrajciems 12 (2019)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ventspils novads (vaadatud 19.01 2018)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda