Jüri Antsmaa
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) |
Jüri Antsmaa (aastani 1935 Hansmann; 28. oktoober 1891 Olustvere vald – 21. aprill 1942 Sverdlovsk) oli eesti õpetaja, koolijuhataja ja ühiskonnategelane.
Elulugu ja perekond muuda
Jüri Antsmaa sündis Viljandimaal Aimlas kolmelapselises taluperes. Tema isa Jaan oli väiketalunik. Ettevalmistuse õpetajakutseks sai ta Paide linnakooli juures pedagoogilistel kursustel.[1]
1912.–1913. aastal töötas ta Holstres Pirmastu vallakoolis, 1913. aastast Tarvastu Kihelkonnakoolis.
1919.–1920. aastal osales ta Vabadussõjas 3. diviisi lipnikuna.[2]
1922. aasta 17. mail abiellus Marie Antsmaaga (sünd Kinger; 05.02.1896–21.06.1944). Abikaasa Marie oli väiketalupidaja tütar Tarvastu vallast. Töötas kassapidajana Tarvastu Ühispangas Mustlas. Marie oli Tarvastu Perenaiste Seltsi juhatuse liige ja kuulus Naiskodukaitse Tarvastu jaoskonna juhatusse[1]. Küüditati 1941. aastal Tomski oblastisse koos kolme lapsega. Asumisel olles käis väljasaadetuna loata külas kasukaid õmblemas, et lapsi toita, selle kuriteo eest saadeti 1943 vangilaagrisse, kust vabanes 1944, suri vabanenuna teel laste juurde. Poeg Arno mattis ema väljasaadetuna Griškino haigla kalmistule[3].
Jüri ja Marie Antsmaa peres oli kolm last. 10. aprill 1923 sündis esimene poeg Arno. Arno õpingud Tartu Pedagoogilises koolis jäid pooleli, kuna 14. juunil 1941 küüditati ta koos perega. Suri 08.02.1945 väljasaadetuna Tomski oblastis.[3] Tütar Helgi (16.04.1927–26.08.1980) ja poeg Jaano (20.11.1930–27.12.2003) küüditati 14.06.1941 koos perega Tomski oblastisse. 1946. aastal jõudis Jaano tagasi kodumaale ja 1947. aastal pääses tagasi ka Helgi. 25. märtsil 1949 küüditati Helgi ja Jaano uuesti Siberisse. 1954. aastal tulid õde ja vend koju tagasi, kus neid ootas vanaema.[1]
14. juunil 1941 küüditati Jüri Antsmaa koos perekonnaga, kogunemiskohas lahutati perekonnast ja saadeti vangina Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagrisse, kus algasid ülekuulamised. 21. märtsil 1942 mõisteti talle kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine. NKVD toimikus süüdistati teda selles, et ta oli olnud 1925. aastal Kaitseliidu juht, 1940. aastal Isamaaliidu abisekretär. Surmaotsus pandi toime 21. aprillil 1942.[1][3]
Jüri Antsmaa ja tema Siberisse maetud perekonna mälestuskivi asub Tarvastu kalmistul.
Töö õpetajana muuda
Jüri Antsmaa alustas õpetajatööd Pirmastu vallakoolis, kus töötas aastatel 1912–1913.
Aastatel 1913–1931 töötas ta Tarvastu Kihelkonnakooli ning 1931–1941 oli Mustla Alevi Algkooli juhataja.
Tarvastu kihelkonnakooli õpetajana sai Jüri Antsmaa kohapeal üldtuntuks ja omandas niivõrd hea maine, et kui otsustati avada kuueklassiline Mustla Alevi Algkool, valiti ta selle kooli esimeseks juhatajaks. Koos Jüri Antsmaaga töötasid Mustla Alevi Algkoolis õpetajad Õie Aru, Herman Pani (kuni 1938) ja Ants Ruut (1938–1940).[4]
Kool alustas tegutsemist 1931. aastal Posti tänav nr 4 ja Posti tänav 44 üürimajades, 1934. aastal viidi kool täielikult üle Posti tänava majja nr 44[1].
Kool saavutas kiiresti hea maine ega jäänud alla kuulsast Tarvastu koolist. Jüri Antsmaa ettevõtmisel oli kool varustatud selle aja kohta laitmatult vajalike õppevahenditega. Vaatamata ruumi kitsikusele oli koolil raamatukogu ja poiste käsitöö õpetamise vahendid[4].
Jüri Antsmaa õpetas matemaatikat 1.–6. klassis. Ta õpetas veel maateadust, ajalugu ja poistele puutööd ja raamatuköitmist. Õpetajana oli ta tasakaalukas ja huumorimeelne. Teda peeti võimekaks matemaatikaõpetajaks, kes aitas õpilastel algusest peale laduda matemaatikas nii tugeva aluspõhja, et sellega saadi hästi hakkama ka gümnaasiumis.[4]
Jüri Antsmaa rajas Mustla koolis noorkotkaste ja kodutütarde organisatsiooni ja kandis nende eest hoolt kuni Nõukogude okupatsioon 1940. aastal need likvideeris. Tema eestvõttel oli rajamisel ka skautlus.
A. Lättemäe kodu-uurimismaterjalidest nähtud, et 1923. aastal oli Jüri Antsmaa Tarvastu Õpetajate Ühingu liige koos selliste tuntud õpetajatega nagu David Birkenthal, Ado-Adamson-Aalde, Jaan Muni, Andres Lättemäe, Ado Rennit, Hendrik Adamson, Ivar Suu jt.
Jüri Antsmaa initsiatiivil sai teoks Mustla uue koolimaja ehitamine, mis oli tolle aja tingimustes esimene ja ainuke moodne maja Mustlas ja kogu ümbruskonna moodsaim koolimaja keskkütte ja veevärgiga. Tema viimasel tööaastal kolis kool uude majja (praegune Mustla Keskkooli vana maja).
Jüri Antsmaa kolleeg Tarvastu Algkooli õpetaja Leida Soots iseloomustas 1935. aastal Jüri Antsmaad järgmiselt: “Mustla linna koolmeistrite pere moodustavad kolm valitsejat eesotsas alati naeratava Jüri Antsmaaga. Otsese koolitöö kõrvalt harrastab “Vägede ülemjuhataja” ametit kaitseliidu Tarvastu malevkonna päälikuna. Peab korras meeste väe ja kui vaja muutub pilviseks, lööb välku ja müristab ka kaitseliidu naispere äikeserikkas taevas, kuni paistma lööb päike ja rahu.”
Jüri Antsmaa võitles Eesti Vabadussõjas, millest ta mõnikord ka oma õpilastele jutustas.
Ühiskondlik tegevus muuda
Jüri Antsmaa paistis silma aktiivse tegevuse poolest paljudes organisatsioonides ja seltsides.
Ta oli Mustla alevi ja hiljem Mustla linna volikogu liige, tegeles aktiivselt siinse elu probleemidega. 1925. aasta jaanuaris astus ta kaitseliitu ja oli seal kuni esimese juunini 1932. aastal. 3. veebruarist 1934 oli ta Tarvastu malevkonna pealik, seejärel propaganda pealik. Tema teenete kirjelduses on märgitud, et ta on suutnud siis malevkonda juhtida ja lagunemast hoida kuni selleks võimalus oli. Täitnud eeskujulikult temale pandud ülesandeid.
3.–25. aprillini 1935 oli ta Isamaaliidu Mustla osakonna kirjatoimetaja. 3.-5. aprill 1940 oli ta valitud samasse juhtkonda abisekretäriks.
1933.–1935. aastal oli Jüri Antsmaa Tarvastu-Mustla Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu esimees ning 1929. aastast 1940. aastateni Tarvastu avaliku raamatukogu juhataja.
Jüri Antsmaa oli kaitseliidu kohalik organisaator algusest saadik. 1935. aasta Riigikantselei fondi säilitises on märgitud Jüri Antsmaa Teenetemärkide komiteele kui malevkonna pealik, keda esitatud Kotkaristi V klassi teenetemärgi annetamiseks.
27. augusti 1937 Sakalas on kirjas: “Kaitseliidul on endine Haridusseltsi raamatukogu, orkester, laulukoor ja ka sportiv noorus on tema juurde moodustanud oma spordiklubi. Kaitseliidu tegevust juhib Tarvastu malevkonna päälikuna Mustla Algkooli juhataja Jüri Antsmaa. Et kaitseliit on omandanud nii suure tähtsuse Mustla ja Tarvastu seltskondlikus elus, on tema teene.”[5]
Jüri Antsmaa osales Vabadussõjas pataljoni komandörina.
Jüri Antsmaa oli andekas kõnemees. Ta aitas organiseerida vabadussõjas langenute tarvastlaste mälestussamba rajamist Mustlas ja pidas selle avamisel kõne.[1]
Tunnustus muuda
- 1938 – Kotkaristi V klassi teenetemärk [6]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 K.Tupits uurimustöö "Jüri Antsmaa elu ja tegevused"
- ↑ http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1
- ↑ 3,0 3,1 3,2 E.Piir "Sakalamaa ei unusta-Tarvastu kihelkond"
- ↑ 4,0 4,1 4,2 M. Kuld. Referaat "Mustla kooli juhataja Jüri Antsmaa"
- ↑ ""Sakala"". Vaadatud 27.augustil 1937.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend) - ↑ Jüri Antsmaa (president.ee)
Välislingid muuda
- Eesti Kommunismiohvrid: https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=antsmaa+j%C3%BCri+1891+1942&f=all