Hispaania lipp

Hispaania lipp (hispaania keeles Bandera de España) on Hispaania riigilipp.

Hispaania lipu määratleb Hispaania põhiseadus. Põhiseadus võeti vastu 1978 ja selle §4.1 sätestab: "Hispaania lipp koosneb kolmest rõhtsast laiust: punasest, kollasest ja punasest, kusjuures kollane laid on kaks korda laiem kummastki punasest."

Traditsiooniliselt kasutatakse lipu kollase värvi määratlemisel arhailist sõna gualda. Sellepärast kutsutakse rahvasuus lippu sõnaga rojigualda, mis tähendab punakuldset.

Lisaks reguleerivad lipu kasutamist 1977 vastu võetud kuninglik määrus 1511, mis reguleerib lippude, vappide ja muude embleemide kasutamist, aastal 1981 vastu võetud kuninglik määrus 441, mis määratleb lipul kasutatavad värvid ja kujundid, ning 19. detsembril 1981 vastu võetud seadus 39, mis reguleerib lipu kasutamist.

Lipu proportsioonid on 2:3. Lipul oleva Hispaania vapi kõrgus on 40% lipu kõrgusest ja ta on lipu mõlemal poolel. Vapi keskosa kaugus lipu vasakust servast on võrdne poolega lipu kõrgusest. Lubatud on kasutada ka ebaproportsionaalseid, näiteks ruudukujulisi lippe. Sel juhul peab vapp asuma lipu keskel.

Lippu tohib heisata üksnes rõhtsalt avalike asutuste hoonetel, eramajadel, äriettevõtetel, laevadel, linnaväljakutel ja avalikel tseremooniatel. Lipp tohib olla heisatud päikesetõusust päikeseloojanguni, välja arvatud Hispaania valitsuse hoonetel nii kodu- kui välismaal, kus ta peab olema heisatud ööpäev läbi. Öösel peab lipp olema sealjuures valgustatud.

Leinalipp peab olema heisatud ühel järgmisest kahest viisist. Esiteks tohib leinalipu heisata mitte lipumasti tippu, vaid selle 2/3 kõrgusele. Teiseks tohib leinalipul kasutada musta linti, mis on vähemalt 10 cm lai ja kinnitatud lipumasti külge nii, et selle otsad ulatuvad vähemalt lipu alumise servani. Lipuga tohib katta ka matuse ajal valitsusametnike, sõjaväelaste ja kuninga määrusega nimetatud isikute kirstu.

Kui Hispaania lipp heisatakse koos teiste lippudega, siis tuleb kasutada järgmist järjestust: Hispaania lipp, teiste riikide lipud, Euroopa Liidu lipp, rahvusvaheliste valitsusväliste, sõjaliste ja valitsusorganisatsioonide lipud, autonoomsete piirkondade lipud, linnade lipud ja ülejäänud lipud. Teiste riikide lipud tuleb järjestada vastavalt nende hispaaniakeelsete nimede tähestikulisele järjestusele, kui lippe ei heisata just mõne rahvusvahelise ürituse käigus, mis nõuab teiste keelte kasutamist. Hispaania lipp ei tohi olla teistest lippudest väiksem ja peab olema aukohal.

Ajalugu muuda

Keskajal ei eksisteerinud riigilipu mõistet. Valitsejad kasutasid isiklikku või oma suguvõsa sümboolikat ja sõjaväeosad selle valitseja sümboolikat, kellele nad allusid.

Tänapäevane Hispaania riik tekkis 15. sajandil, kui Kastiilia ja Aragón omavahel ühinesid. Enne ühinemist kasutas Aragón oma lippu, mis langeb kokku tänapäevase Kataloonia lipuga. See on jagatud pikkupidi 9 vaheldumisi kollaseks ja punaseks ribaks ning seda käsitletakse 4 paralleelse punase ribana kollasel taustal. Paljude teistegi Hispaania omavalitsuste ja autonoomsete piirkondade lippudel on näha Aragóni lipult pärinevad 4 paralleelset joont kollasel taustal: Valencia lipp, Aragóni lipp, Baleaaride lipp ja Prantsusmaal asuv Roussilloni lipp. Need värvid langevad kokku tänapäeva Hispaania lipu värvidega.

1506. aastal võttis Hispaania kuningas Philipp Ilus kasutusele Burgundia ristiga lipu, mida esialgu kasutas tema Burgundia ihukaitse. Laiemalt hakati seda lippu kasutama tõenäoliselt 1525. Lipul on kujutatud Andrease rist. Lippu kasutasid Hispaania mere- ja maavägi. 1785 lõpetas kuningas Carlos III selle kasutamise, sest see sarnanes liiga palju Inglismaa lipuga. Selle asemel võeti kasutusele puna-kolla-punane merelipp. Maavägi kasutas Burgundia ristiga lippu kauem. 1843 võeti ka maaväes kasutusele puna-kolla-punane lipp. Seejärel hakkasid Burgundia ristiga lippu kasutama karlistid, kes soovisid valitsevat dünastiat kukutada, ja karlistide sümbol on see lipp tänapäevani.

Rahvuslipu mõiste polnud ka 16. sajandil veel tekkinud. Sõjaväeüksustel oli kõigil oma lipp, millel riikliku kuuluvuse tähistamiseks oli ka kuninga vapp. Felipe II käskis igal sõjaväeosal muretseda teisegi lipu, millel oli punane Burgundia rist kollasel taustal. Sellegipoolest kasutasid mõned sõjaväeosad teistsuguseidki lippe.

Kuningas Carlos III pani tähele, et enamik Euroopa riike kasutasid valge tagapõhjaga lippe. Kuna riigid olid tavaliselt üksteisega sõjajalal, siis tekkis sageli olukordi, kus laevad alles viimasel hetkel või veel hiljem aru said, kas teine laev on sõber või vaenlane. Pärast trooniletõusu käskis ta oma laevastikuministril esitada uue lipu kavand, mis oleks merel juba kaugele näha. Minister valis 12 kavandit ja Carlos III valis neist välja puna-kolla-punase lipu, mille keskmine riba oli poole laiem nii ülemisest kui alumisest. Selline lipp erines oluliselt teistest Euroopa lippudest.

Sellist lippu kasutati esialgu üksnes sõjaväes. Tsiviilotstarbelised kaubalaevad hakkasid kasutama sarnast lippu, aga sellele oli üles ja alla lisatud veel üks kollane riba. Ribade laiused suhtusid üksteisesse vahekorras 1:1:2:1:1.

14. aprillil 1931 kukutati Hispaanias monarhia ja kuulutati välja vabariik. Võeti kasutusele uus sümboolika, sealhulgas lipp. Nimelt pärinesid nii kollane kui punane värv senisel lipul Aragóni lipult, mis jättis mulje, justkui Kastiiliat ei sümboliseerikski lipul midagi. Sellepärast oli uuel lipul kolm võrdse kõrgusega laidu, millest ülemine oli punane, keskmine kollane ja alumine lilla. Alumine laid pidi sümboliseerima Kastiiliat. Sõjaväes hakati seda lippu kasutama 6. mail 1931.

Hispaania kodusõda lõppes 1. aprillil 1939, kui Francisco Franco väeüksused vallutasid tormijooksuga vabariiklaste viimased tugipunktid.

Hispaania vabariiklaste lippu kasutatakse aeg-ajalt tänapäevalgi, näiteks kommunistide ja vabariiklaste korraldatud meeleavaldustel, samuti NATO ja globaliseerumise vastastel meeleavaldustel. Sellise lipu kasutamine ei ole võimude poolt soositud, kuid otse keelatud see ka ei ole.

29. augustil 1936 andis hunta välja dekreedi number 77, milles kehtestas Hispaania uueks lipuks puna-kolla-punase lipu, mis põhiosas kehtib tänapäevani. Esialgu ei olnud sellel kujutatud vappi.

Vapp lisati 1938. Vapil oli kujutatud Evangelist Johannese kotkas ja kummalgi pool seda Heraklese sambad. Kotka kaelas oli valge lint motoga "UNA, GRANDE Y LIBRE" ('üks, suur ja vaba').

26. juulil 1945 lippu muudeti vapi osas. 11. oktoobril 1945 avaldati kotka üksikasjalikum kirjeldus. Näiteks moto muudeti valgest punaseks, mis punasel taustal nii hästi välja ei paistnud.

Franco suri 1975. Tema lipp kehtis kuni 21. jaanuarini 1977, mil vappi taas muudeti. Kotka tiivad avati laiemalt, lint motoga asetati kotka kaelast tema kohale ja Heraklese sambad asetati tiibade vahele.

1981. aastal võeti kasutusele tänapäevani kehtiv vapp.

1982. aasta maailmameistrivõistlustel jalgpallis kasutati MM-logo keskel Hispaania lippu, kuid ilma vapita. Vapi asemel oli lipul jalgpallipall.

Naftatootmisettevõtte Royal Dutch Shell logo värvid pärinevad samuti Hispaania lipult.

Varasemad lipud muuda

Mere- ja sõjaväe lipp 1505–1785
Kaupmeeste merelipp (1785)
Esimese vabariigi lipp (1785–1931)
Esimese vabariigi lipp (1873–1874)
Teise vabariigi lipp (1931–1938)
Franco-aegne lipp (1938–1945)
Franco-aegne lipp (1945–1977)
Franco järgse aja lipp (1977–1981)