Harri Rent

Harri Rent (9. jaanuar 1924 Paldiski – 13. aprill 2010 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant), üks Eesti Kaitseväe taastajatest.

Elulugu muuda

Ta kuulus noorkotkana-noorhaukana Tallinna maleva Lõuna malevkonna "Side" rühma (I peresse). 1935. a novembris teenis noorhaukana ja signalistina välja peavanema hoolsuspaela.^[1] 1937. aasta lõpul määrati noorkotkaste maleva Tallinna divisjoni Endla rühma vanemaks noorkotkaks.^[2] Õppis aastatel 1938–1941 Tallinna Poeglaste Kaubanduskeskkoolis ja 1941–1943 Tallinna Tehnikumis ehitust.

Eesti Leegioniga liitus ta 1943. aastal ning lõpetas okupeeritud Poolas allohvitserikursuse unterscharführer'i auastmes. Samal aastal suunati ta teenistusse III Eesti SS-vabatahtlike brigaadi ning jõudis Neveli rindele. 1944. aastal saadeti ta 20. Relvagrenaderide SS-diviisi koosseisus Narva rindele. 24. veebruaril Riigikülas vaenlase sillapea hävitamises osalemise eest teenis ta välja II klassi Raudristi. 4. märtsil toimunud Vepsküla lahingus sai ta haavata ning talle anti I klassi Raudrist ja pronksist haavatumärk. Sügisel saadeti ta okupeeritud Tšehhisse SS-soomusgrenaderide kooli Kienschlagis Praha lähedal, mille ta lõpetas 1945. aasta kevadel, olles ülendatud standartenoberjunker'iks.

Ta suunati tagasi teenistusse 20. diviisi, mis asus Ülem-Sileesias ning ülendati 46. rügemendi II pataljoni 7. kompanii ülemana untersturmführer'iks. Pärast sõjategevuse lõppu sattus ta 9. mail "Tšehhi põrgusse" ning sealt pääsenult Saksamaal Punaarmee kätte sõjavangi. Ta oli end üles andnud sakslasena ning tal tuli Poola vangilaagri kivisöekaevanduses töötada 1950. aastani. Pärast reetmist saadeti ta NSV Liitu Grodno vangilaagrisse.

Ta vabanes 1951. aasta talvel ning tuli Tallinna. Aastatel 1951–1957 töötas ta Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus. 1957–1989 töötas ta Tallinna Taksopargis ja oli seejärel mõned aastad pensionil.

1991. aastal astus ta Eesti Piirivalve teenistusse ja läks sealt 1992. aastal Eesti Kaitseväe teenistusse, töötades algul riigikaitse osakonnas Tallinnas. 1993. aastal sai ta Eesti Kaitseväe leitnandi auastme. 1994. aastal anti talle kapteni auaste ning ta määrati teenistusse Kaitsejõudude Peastaabi pressiosakonda, mille ülemana oli ta ühtlasi Sõdurilehe loojaks. Majori auaste anti talle 1995. aastal ning kolonelleitnandi auaste 1996. aastal. 1996. aastal lahkus kolonelleitnant Rent omal soovil teenistusest ning kirjutas seejärel populaarse mälestusteraamatu "Ma jäin ellu" (tõlgitud ka saksa ja soome keelde). 1997. aastal astus kolonelleitnant Rent taas tegevteenistusse ning teenis kuni 1999. aastani Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonnas. 1997. aastal autasustati kolonelleitnant Renti Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga.