Gavroche

Gavroche (prantsuskeelne hääldus  [ɡavʁɔʃ]) on fiktiivne tegelane Victor Hugo 1862. aasta romaanis “Hüljatud”.

Émile Bayard'i illustratsioon Gavroche'ist

Romaanis

Gavroche on ligikaudu 11-aastane poiss. Vaatamata sellele, et ta elab tänaval, on ta energiline, rõõmsameelne ja elava loomuga. Gavroche’i vanemad, kõrtsmikud Thénardier’d (Jondrette’id) ei hooli temast karvavõrdki, mistõttu on poiss sunnitud endale ise toitu ja ulualust otsima, tehes seda tihti varastades. Gavroche’il on kaks vanemat õde, Éponine ja Azelma, ning kaks nooremat venda, kelle nimesid ei mainita. Tegelikult ei selgu ka see, mis on Gavroche’i pärisnimi. Lugejale öeldakse, et “Gavroche’iks” hakkas ta end ise kutsuma, sest proua Thénardier armastas ainult oma tütreid ning härra Thénardier pööras tähelepanu rohkem raha teenimisele ning oma kundede petmisele kui lastele. Kui Jean Valjean 1823. aasta jõuluõhtul kõrtsi külastab, nutab väike Gavroche oma hällis, samas kui ülejäänud pere ei tee temast üldse välja. Hiljem saadavad vanemad ta tänavale, sest seal oleks tal parem elu kui kodus.

Thénardier’d müüvad oma kaks nooremat poega proua Magnon’le. Õnnetus aga lahutab poisid Magnon’st ning juhuse läbi kohtavad nad Gavroche’i. Nad ei tea, et on vennad, kuid Gavroche võtab nad oma hoole alla. Nad elavad hiiglaslikus seest tühjas elevandikujus. See on ka päriselt olemas olnud Jean-Antoine Alavoine’i kuju Place De La Bastille’il. Poisid lahkuvad Gavroche’ist juba järgmisel hommikul ning ei ole teada, mis neist edasi saab. Koidikul aitab Gavroche Montparnasse’i palvel Thénardier’l ja ta jõugul vanglast põgeneda.

Üliõpilaste ülestõusul 5. juunil 1832. aastal läheb Gavroche koos revolutsiooni eestvedajatega barrikaadidele. Kui politseiinspektor Javert ilmub barrikaadidele valeinfot jagama, paljastab  Gavroche kõigile, et Javert on tegelikult nuhk. Hiljem kuuleb poiss Enjolraselt, et padrunid hakkavad otsa saama. Gavroche otsustab läbi avause barrikaadilt välja ronida ning hukkunud rahvuskaartlastelt padruneid võtta. Lauldes ja padruneid korjates saab poiss püssilasu läbi haavata ning sureb.

Muusikalis

Gavroche on kõrvaltegelasena olemas ka Alain Boublil’ ja Claude-Michel Schönbergi muusikalis “Hüljatud”. Tema tegelaskuju on suures osas sama mis romaanis. Ainukese erivusena ei ilmne, et ta oleks Thénardier’dega suguluses, sest ta viitab neile perekonnanime kaudu ning ütleb, et nad kõik on raha peal väljas, rääkides nendest kui võõrastest, mitte oma pereliikmetest.

Laulud

1. vaatus

●     „Look Down“

●     „The Robbery/Javert’s Intervention“

●     „Stars“

1. vaatus

●     „Drink With Me“

●     „The Second Attack (Death of Gavroche)“

●     „Finale“

Filmis

2012. aasta muusikalifilmis kehastas Gavroche’i Daniel Huttlestone. Seal oli Gavroche’i roll enamjaolt sama, mis muusikali lavaversioonis. Ta käib tihedalt läbi Les Amis de l'ABC-ga ehk revolutsiooni eest vedavate tudengitega. Noorele eale vaatamata jagab ta nende helgeid tulevikuideaale ning on kõigi tudengite hea sõber, eriti hästi saab ta läbi Courfeyraciga. Nagu ka romaanis, varjab Gavroche mõnikord koos teiste vaeste lastega elevandikuju sees. ABC liikmed hindavad teda väga ning peavad teda oma vennaks, samas kui Gavroche ise näeb tudengeid kui oma vanemaid vendi.

Kui inspektor Javert väidab, et on samuti mässaja, et anda ABC-le valeinfot, tunneb Gavroche mehe ära ja paljastab ta. Gavroche’i suhet ja sidet Éponine'i ning teiste Thénardier'dega otseselt ei avata, seega puuduvad viited sellele, et nad oleksid suguluses. Siiski on tähelepanuväärne, et Éponine'i surmale järgnev kaader näitab Gavroche’i nutmas. Marius saadab hiljem Gavroche'i Cosette'ile kirja viima, kuid poiss annab selle hoopis Jean Valjeanile. Gavroche’i vaprus ja julgus barrikaadil olla avaldab Valjeanile muljet, kuid too soovitab poisil sealt eemale hoida. Valjean läheb rahvuskaartlaseks maskeerituna barrikaadile, et Mariust kaitsta. Gavroche tunneb ta ära ja ütleb üliõpilastele, et nad teda ei tulistaks.  Tudengid hakkavad lootust kaotama, kuid Gavroche hakkab laulma laulu "Do You Hear the People Sing?", mis toob kõigis jälle võitlusvaimu välja.

Gavroche hiilib lahinguväljale, et surnud rahvuskaartlastelt padruneid korjata, kuid siis saab ta surmavalt haavata. Courfeyrac ja teised mässulised on ehmunud, et Gavroche lahinguväljale tule ette ronis ning on tema surmast vapustatud. Tudengid on sõdurite peale vihased ja alustavad uuesti võitlust. Gavroche’i surnukeha pannakse Éponine'i ja teiste langenute kõrvale. Peale seda, kui tulevahetus on lõppenud ning tudengid hukkunud, saabub Javert. Vaatamata oma rangele iseloomule on ta häiritud lahingu ohvritest ning lugupidamise ja kurbuse märgiks kinnitab ta oma medali Gavroche'i jakile. Hiljem näidatakse Gavroche’i taevas Éponine'i, Fantine'i, Valjeani ja Les Amis de l'ABC liikmetega.

Argoo

Argoo ehk släng on kõnekeel, mida kasutavad vargad, kurjategijad ja teised tänavatel elavad inimesed. Victor Hugo oli esimene, kes argoole rohkem tähelepanu pööras ja seda üles täheldama hakkas. Gavroche’i tegelase kaudu tutvustab ta argood ka lugejale.Gavroche’i keelekasutus on tema vanust ja olusid arvestades väga intelligentne. Ta kohandab keelekasutust vastavalt olukorrale, näiteks politseinikuga rääkides kasutab peenemat keelt, madalama klassiga rääkides argood.

Olulisus

Victor Hugo kirjutas “Hüljatud” suuresti selleks, et juhtida tähelepanu vaesusele kui suurele probleemile. Gavroche kõrvaltegelasena on väga oluline, sest ta on ühendav lüli pea- ja teisejärguliste tegelaste vahel, sümboliseerides samal ajal ka Hugo sotsiaalset missiooni. Gavroche kui tänavalaps on hea vahend, mille kaudu lugejale Pariisi vaesust näidata: ta oskab tänavatel ellu jääda, suhtleb erinevates registrites, kasutades vastavalt olukorrale ka argood jne. See teeb Gavroche’ist Hugo sõnumitooja ja saadiku.

Gavroche’i mõju tänapäeval

Gavroche’i tegelaskuju on inspireerinud erinevaid eluvaldkondi. Prantsusmaal on sõna “Gavroche” aja jooksul omistanud tähenduse kui “tänavalaps” või “üleannetu laps”. Lisaks on see inspiratsiooniks olnud mitmetele asjadele nime panemisel: Prantsuse St. Sylvestre’i õlletehasel on tegelase auks õlu nimega Gavroche. Varnas Bulgaarias on kodutute abistamisega tegelev organisatsioon Gavroche Association ning Tais on prantsuskeelne meediaväljaanne Gavroche.

Gavroche on inspireerinud ka kunstimaailma. Maltal on Antonio Sciortino pronksskulptuur“Les Gavroches”, mis kujutab Pariisi tänavalapsi. Bulgaaria luuletaja Hristo Smirnenski on kirjutanud luuletuse “Gavroche’i vennad". Ameerikas on Gavroche’ist tehtud ka muusikal, mis räägib “Hüljatute” loo noorte tegelaste, peamiselt Gavroche’i, tema õdede-vendade ning sõbra Amelie perspektiivist. Muusikali raamatu, muusika ja sõnad on kirjutanud Bonnie Gleicher, esialgse idee ja raamatu autor on John Hoover. Gavroche’i-teemalisi lavastusi on tehtud ka Eestis. 2013. aasta septembris esietendus Eesti Noorsooteatris lavastus “Väike Gavroche”, mis põhines Hugo “Hüljatute” katkenditel. 2017. aastal Vanemuises esietendunud “Hüljatute” muusikalis mängisid Gavroche’i Mairo Libba ja Hannes Hanimägi. Peale paariaastast mängupausi taasesietendus lavastus 2023. aasta sügisel ning Gavroche’i kehastasid Ats Eskor ja Auris Allan Leppik.