Vikipeedia

Filipiini keeled

Filipiini keeled on austroneesia keelkonda kuuluvad keeled, mida räägitakse Filipiini saartel. Filipiinidel räägitakse üle 150 keele ja murde, mis kõik kuuluvad lääne Malai-Polüneesia rühma [1]Olemasolevate keelte arvu on raske kindlaks määrata, kuna arv sõltub sellest, mida loetakse omaette keeleks ja mida murdeks [2].

Filipiinid on üle 7000 saarest koosnev saarestik, mis asub Vaikse ookeani lääneosas Aasia maailmajaos. Saarestik jaotub kolmeks suuremaks osaks: Luzoni piirkond põhjas, Visayani piirkond keskosas ja Mindanao piirkond [3].

Ametlike keelte ajalugu muuda

16. sajandil räägiti Filipiinidel valdavalt kolme keelt: tagalogi, ilokot ja visaiat. Kuigi puudus üks ühine keel, olid need kolm piisavalt sarnased, et peaaegu iga inimene riigis suutis rääkida vähemalt kahte nendest.[4] 1565. aastal saabusid Hispaania võimud Filipiinidele ning hispaania keelest sai riigi ainus ametlik keel, see jäi kestma kolmeks sajandiks [5]. Hispaania keele tulemine küll mõjutas Filipiinide keeli, kuid ei tõrjunud neid välja ega pannud neid suurde ohtu [4]. Kuigi hispaania keel kuulutati ametlikuks keeleks, ei olnud see tähtis Filipiinide rahva jaoks. Hispaania keelt tõrjuti tugevalt, seda rääkivad õpetajaid polnud piisavalt ning rahvas ei puutunud keelega palju kokku. Samuti kukkusid katsed hispaania keelet levitada läbi. [6]

Peale Hispaania okupatsiooni lõppu sai Filipiinidest aastatel 1898–1946 Ameerika koloonia ning uued vallutajad muutsid inglise keele uueks põhikeeleks valitsuses, ärinduses ja hariduses. Tekkis uus koolisüsteem ning inglise keel levis kiiresti. Paarikümne aastaga põimus inglise keel tugevalt Filipiini ühiskonda ning keele ametlik staatus jäi püsima ka peale riigi iseseisvuse väljakuulutamist 1946. aastal. [7]

1930ndatel otsustas Filipiinide valitsus oma riigikeele valida. Sellel ajal tõusis tagalog esimeseks kandidaadiks, kuna see oli põhiline keel Manilas. Katsed tagalogi riigikeeleks muuta said aga palju kriitikat, kuna väljaspool Manilat elavad inimesed seda ei rääkinud. 1937. aastal sai tagalogist ametlikult tunnustatud keel. 1970ndatel muudeti Filipiinide põhiseadust ja valitsus hakkas keskenduma uue riigikeele loomisele. [8] Lingvistidele määrati ülesandeks tagalogi ühtlustada ja rikastada, laenates sõnu inglise, hispaania, hiina ja malai keelest. Samuti muudeti tagalogi sõnu, et nende hääldus oleks kõlavam. [5]Uus riigikeel sai endale nime filipino (filipiini keel) ja see saavutas ametliku keele staatuse 1987. aastal [8].  Selle loomine pani aluse uuele ja arenenumale ühiskonnale [5].

Kõneldumad keeled muuda

Filipiini keeli saab liigitada kaheks: põliskeeled ja piirkondlikud keeled [8]. Põliskeeled moodustavad 96% kõikidest Filipiinidel räägitud keeltest [9] .

Kõikidest Filipiinide keeltest on vähemalt kümnel kõnelejaskond tänapäeval üle ühe miljoni. Nendeks on tagalog, sebu, iloko, hiligainon, bikol, varai, pampanga, pangasinan, maranao ja magindano. Neist kõneldumad on tagalog, sebu, iloko ja hiligainon [10].

Filipiinidel kõige laialdasemalt kõneldud keel on tagalog. mis sai 1937. aastal ka riigi ametlikuks keeleks. 1973. aastal aga kaotas tagalog ametliku seisuse, kui selle põhjal loodi uus ametlik keel filipino (filipiini keel). [8] Tagalog kuulub Kesk-Filipiini keelte rühma koos bikoli, bisayani ja manaskani keelega ning arvatakse, et originaalselt on see pärit Ida-Visayase või Kagu-Mindanao piirkonnast. Umbes 16. sajandil emigreerusid tagalogi rääkijad põhja poole Luzoni piirkonda ning see sai üheks laialdasemalt levinud keeleks pealinnas Manilas ja seda ümbritsevates provintsides. Tagalog hakkas veelgi levima 20. sajandil. Kui 1940ndatel rääkis tagalogi keelt umbes veerand elanikkonnast, siis nüüdseks räägib seda üle 90% elanikest. [11] Emakeelena räägib tagalogi umbes 22,5 miljonit inimest ning teise keelena räägib seda umbes 55 miljonit. Kuna tegemist on kõige levinuma keelega, on levikuala laialdane. Suur osa tagalogi emakeelena rääkivast rahvast elab Manilas, Mindoro ja Luzoni saartel. [12]

Sebu keelt räägib umbes üks viiendik elanikkonnast ning see on suuruselt teine keel riigis [13]. Emakeelena räägib seda umbes 21 miljonit elanikku [14]. Selle levikuala on suur, hõlmates Ida-Negrost, Cebut, Boholit, Lääne-Leyte piirkonda, Camote saari ning Põhja- ja Lääne-Mindanaod. Sebu keel on lähedas suguluses hiligainoni keele ja varaiga ning vahepeal rühmitatakse need kolm keelt kui Visaia murded [13].

Iloko keelt räägivad emakeelena umbes 7 miljonit inimest ning kõnelejad moodustavad Filipiinidel kolmanda suurima rääkijate kogukonna. Ilokot räägitakse eeskätt Põhja-Luzonis, Ilokose ja La Unioni provintsis. Samuti ka Cagayan Valleys, Babuyanis, Mindoros ja Mindanaos.[15] La Unionis on see ka ametlik provintsi keel [16]. Teise keelena räägib iloko keelt 2 miljonit inimest ning Põhja-Luzonis on ilokano lingua franca kaubanduses ja igapäevasuhtluses. Kuigi ilokot räägivad saarestikul mitmed etnilised grupid rohkem kui tagalogi, pole iloko siiani ametliku keele staatust saanud. [15]

Hiligainon ehk ilonggo on neljas suurim keel Filipiinidel. See kuulub austroneesia keelkonnas visaia keelerühma. [17] Hiligainoni keelt räägib umbes 9,1 miljonit inimest, peamiselt Lääne-Visayas, Panay ja Negrose saarel [8][18]. Hiligainoni lähimad sugulaskeeled on kapisnon, masbatenjo ja porohanon. Sarnaselt ilokole pole sellel keelel riigis ametliku keele staatust. [17]

Väljasuremisohus keeled muuda

Filipiinidel on üle 30 väljasuremisohus keele, millest suure osa moodustavad Filipiinide põliselanike negriitode keeled. Negriitod on aborigeenid, kelle eellased migreerusid saartele üle 20 000 aastat tagasi. Kui varastel Hispaania aegadel moodustasid nad populatsioonist 10%, siis nüüdseks on nende osakaal rahvast 0,05%. Suur osa väljasuremisohus keelte kõnelejatest elavad eraldatud piirkondades nagu Mindanao, Palawani ja Luzoni mägistel aladel. Suure osa väljasuremisohust keeltest moodustavad agta keeled, mille kõnelejad elavad Sierra Madre mäestikus. Agta keeli on kokku 16 ning iga keel on arusaadav vaid nende lähimatele naabritele. Kõik need keeled kuuluvad austroneesia keelkonda ning on suguluses tänapäeval räägitavate Filipiini keeltega. [19]Peale agata keelte on väljasuremisohus veel näiteks arta, bontok, dumagat, inagta alabat, ata, ayta, ratagnon, tagbanwa ja eskayan [20]. Ohustatud keeli on kokku umbes 55 [21].

Tänaseks on 2 välja surnud keelt: dicamay agta ja villa viciosa agta [9].

Muud keeled muuda

Filipiinidel on peale oma põliskeelte veel kasutuses inglise keel, mis on koos filipinoga riigi ametlik keel ning see on ka riigi lingua franca. Inglise keel saavutas ametliku keele positsiooni, kuna aastatel 1898- 1946 olid Filipiinid Ameerika koloonia [8]. Inglise keel on kasutuses mitmetes ametlikes sektorites nagu hariduses, äris, õiguses ja meedias [22].

Üle 300 aasta kestva Hispaania okupatsiooni 1565-1898 [23] oli hispaania keel Filipiinide ametlikuks keeleks. See jäi ametlikuks keeleks koos inglise keele ja tagalogiga kuni 1987. aastani, kui tehti otsus selle tähtsust vähendada ning muuta vabatahtlikut õpitavaks ja räägitavaks keeleks. Tänapäeval pole tegemist riigi jaoks olulise keelega, seda räägib umbes 0,5% rahvast. Filipino keelde on hispaania keelest laenatud üle 4000 sõna, mille tõttu võib filipino keel kohati kõlada väga sarnaselt hispaania keelega. [8]

Keelte loetelu muuda

Filipiini valitsus tunnistab ametlikult regioonipõhiste keeltena kaheksat keelt:

  • bikol
  • sebu
  • hiligainon ehk ilonggo
  • iloko
  • pampanga
  • pangasinan
  • varai
  • tagalog

Kõigi nende keelte rääkijaskond on üle ühe miljoni. [4]

Viited muuda

  1. ↑ Rodell, Paul A. 2020. The Philippines: From Earliest Times to the Present Woods Damon L: Journal of Global South Studies. Journal of Global South Studies 37(1). 150–152.
  2. ↑ DayTranslations. 2022. Languages in the Philippines: 170 Fascinating Dialects and Counting.  DayTranslation. https://www.daytranslations.com/blog/languages-in-the-philippines/ (17 March, 2024)
  3. ↑ Britannica. Philippines | History, Map, Flag, Population, Capital, & Facts | Britannica. https://www.britannica.com/place/Philippines. (17 March, 2024a)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Postan, Liraz. 2020. Distinct Major Languages of the Philippines | BLEND. Localization Services by BLEND. https://www.getblend.com/blog/major-languages-philippines/. (16 April, 2024).
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Temelkova. 2022. Languages Of The Philippines: Everything You Need To Know. Milestone Localization. https://www.milestoneloc.com/languages-of-the-philippines/. (29 March, 2024).
  6. ↑ The Translation Company. 2010. Spanish Language in the Philippines. The Translation Company. https://thetranslationcompany.com/resources/language-country/spanish/spanish-language-philippines.htm. (31 March, 2024).
  7. ↑ Salazar, Danica. Introduction to Philippine English. Oxford English Dictionary. https://www.oed.com/discover/introduction-to-philippine-english?tl=true. (16 April, 2024).
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 FutureLearn. 2022. What languages are spoken in the Philippines? FutureLearn. https://www.futurelearn.com/info/futurelearn-international/what-languages-are-spoken-in-the-philippines. (2 April, 2024).
  9. ↑ 9,0 9,1 Reysio-Cruz, Matthew. 2019. Saving PH diverse languages from extinction. Inquirer.net. https://newsinfo.inquirer.net/1155014/saving-ph-diverse-languages-from-extinction. (17 March, 2024).
  10. ↑ Reid, Lawrence A. 2005. Tagalog and Philippine Languages. Encyclopedia of Linguistics. http://hdl.handle.net/10125/33033. (29 March, 2024).
  11. ↑ Schachter, Paul & Lawrence A. Reid. 2008. Tagalog. http://hdl.handle.net/10125/33012. (19 March, 2024).
  12. ↑ Devlin, Thomas Moore. 2024. How Many People Speak Tagalog, And Where Is It Spoken? Babbel Magazine. https://www.babbel.com/en/magazine/how-many-people-speak-tagalog. (16 April, 2024).
  13. ↑ 13,0 13,1 Britannica. 2024. Cebuano language | Visayan, Philippine, Austronesian | Britannica. https://www.britannica.com/topic/Cebuano-language. (17 March, 2024).
  14. ↑ Tirosh, Ofer. 2023. What Language Is Spoken in the Philippines? Tomedes. https://www.tomedes.com/translator-hub/philippines-language. (18 March, 2024).
  15. ↑ 15,0 15,1 MustGo. Ilocano. MustGo.com. https://www.mustgo.com/worldlanguages/ilokano/. (16 April, 2024a).
  16. ↑ Boodon, Will. Language of the Month April 2022: Ilocano. Language of the Month. https://languagemuseum.org/language-of-the-month-april-2022-ilocano/. (20 March, 2024).
  17. ↑ 17,0 17,1 MustGo. Hiligaynon Language - Structure, Writing & Alphabet - MustGo. https://www.mustgo.com/worldlanguages/hiligaynon/. (16 April, 2024b).
  18. ↑ Britannica. 1998. Hiligaynon | Philippines, Visayas, Language | Britannica. Britannica. https://www.britannica.com/topic/Hiligaynon. (17 March, 2024).
  19. ↑ Headland, Thomas N. 2018. Thirty endangered languages in the Philippines. Work Papers of the Summer Institute of Linguistics, University of North Dakota Session 47(1). https://doi.org/10.31356/silwp.vol47.01.
  20. ↑ Suralta, Bryle B. 2022. It’s Time to Reclaim Our Philippine Languages and Dialects, Including Filipino English. Esquiremag.ph. https://www.esquiremag.ph/long-reads/notes-and-essays/philippines-languages-dialects-extinction-evolution-a2765-20220805-lfrm. (29 March, 2024).
  21. ↑ Ethnologue. Philippines | Ethnologue Free. Ethnologue (Free All). https://www.ethnologue.com/country/PH/. (18 March, 2024).
  22. ↑ Cruz, Francine Yvonne B. Dela. 2022. On the Status of English in the Phillipines. UP Working Papers in Linguistics 1(1). 204–206.
  23. ↑ Britannica. Philippines –- Spanish Colonization, Culture, Trade | Britannica. https://www.britannica.com/place/Philippines/The-Spanish-period. (17 March, 2024b).
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Filipiini_keeled&oldid=6644642"