Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.

Etnos võib esineda erinevates vormides: hõimuna, hõimuliiduna, rahvana, rahvusena. Kuna etnos on pidevas arengus, võib selle vorm muutuda: näiteks rahvas võib areneda rahvuseks.

Kui rahvuse puhul on oluline selle enese määratletud identiteet, siis etnos võib olla määratletud ka teiste poolt[1].

Etnoseteooria muuda

Etnoseteooriat on arendatud peamiselt Venemaal. Termini võttis tänapäevases tähenduses kasutusele Sergei Širokogorov, kes pani aluse ka etnoseteooriale. Ta pidas etnost lokaalsete rühmade põhiliseks olemisvormiks ning pidas etnose põhitunnuseks päritolu, kommete, keele ja elulaadi ühtsust.

Julian Bromlei pani ette eristada etnikosi (etnos kitsamas mõttes), millel on ühine keel, kultuur ja eneseteadvus, ja etnosotsiaalseid organisme (etnos laiemas) mõttes, millel on ühine territoorium ja riik või haldusüksus ning mis on ühiskonna arengu makroüksused; need on vastavalt ühiskondlik-majanduslikule formatsioonile hõimud, rahvad või rahvused. Bromlei klassifitseeris ka etnilisi protsesse.

Sergei Arutjunov ja Nikolai Tšeboksarov vaatlesid etnoseid kui eriti tiheda info alasid. Nad pöörasid tähelepanu eriti põlvkondadevahelisele infoedastusele, mis tagab etnose järjepidevuse ja stabiilsuse. Hõim, rahvas ja rahvus on infotiheduse tüübid.

Lev Gumiljovi järgi on etnosed etnosfääri elemendid. Etnos võib olla persistentses (tsüklilises) või dünaamilises seisundis. Viimasesse jõuab ta passionaarse tõuke toimel. Etnos läbib teatud arengustaadiumid ja lõpuks sureb.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Connor, Walker. Ethnonationalism: The Quest for Understanding. Princeton, New Jersey: Princeton University Press.

Kirjandus muuda

  • Smith, Anthony D. Euroopa rahvus või rahvuste Euroopa. Akadeemia nr 3, lk 484–485