Ferrara

See artikkel on linnast; kunstniku kohta vaata artiklit Francesco Bianchi Ferrara.

---

Ferrara on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ferrara provintsi halduskeskus.

Ferrara
[ ferr'aara ]
Ferrara vapp
Pindala	404 km²
Elanikke	129 340 (1.01.2023)
Koordinaadid	44° 50′ N, 11° 37′ E

Ajalugu

Ferrara asutamise aasta on teadmata. Linn sai alguse Po jõe lõunakaldale rajatud Bütsantsi riigi kindlustatud castrum'ist, mis 7.–10. sajandil linnaks üle kasvas. Sellest ajast peale on jõesäng muutunud ja tänapäeval kulgeb Po Ferrarast 5 km põhja poolt. Linn tekkis kahe keskuse, kindluse ja katedraali ümber, esialgu kahe asulana Po lisajõe Primaro mõlemal kaldal, pärast need asulad ühinesid.

624 toodi Ferrarasse piiskopi aujärg, kui barbarid olid selle eelmise asukoha, Vicohabentia (Voghenza), hävitanud. Esimest korda on Ferrarat nimetatud Lombardia kuninga Desideriuse dokumendis 753. Sel ajal kuulus linn Ravenna eksarhaati. 757 pantis Desiderius Ferrara hertsogkonna (ducatus ferrariae) paavstile Stephanus II-le.

Ferrara toomkirik

984 kuulus Ferrara feoodina Saksa-Rooma keisri Otto I liitlasele, Modena ja Canossa krahvile Tedaldo di Canossale. Pärastpoole sai Ferrara sõltumatuks.

1101 piiras ja vallutas linna krahvinna Matilde di Canossa. Sel ajal valitsesid linna mõned mõjukad perekonnad, kelle seast kõige mõjukamad olid Adelardid ehk Aleardid, kes kuulusid gvelfide hulka.

1115. aastal sai Ferrara vaba kommuuni staatuse. Samal aastal alustati ka katedraali ehitamist.

1146 suri Guglielmo II di Adelardi, viimane Adelardide suguvõsast meesliinis. Tema vara läks tema onutütre kaasavarana Obizzo I d'Estele. Järgnes pikk vaen linna saabunud d'Estede ja linnas ennegi elanud Salinguerra suguvõsa vahel – viimased kuulusid gibelliinide hulka. See lõppes alles 1242, kui Azzo VII d'Este nimetati linna igaveseks podestaaks. Tema pojapoeg Obizzo II d'Este valiti 1264 igaveseks linna isandaks.

Ferrara hertsogkond

 Pikemalt artiklis Ferrara hertsogkond (1264–1597), Este dünastia

Ta valitses 1293. aastani ja tema ajast oli Ferrara d'Estede residents. 1289 valiti Obizzo II Modena isandaks ja 1290 ka Reggio isandaks. 1452 andis Saksa-Rooma keiser Friedrich III Borso d'Estele Ferrara hertsogi tiitli ja 1471 kinnitas selle paavst Paulus II. d'Estede dünastia võimuaeg oli Ferrara võimu ja kultuurilise tähtsuse tippaeg. d'Ested soosisid kunsti ja kultuuri, linna kutsuti parimaid omaaegseid kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, teiste hulgas ka Cosmé Tura, Francesco del Cossa, Dosso Dossi, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Gerolamo Frescobaldi.

Ferrara ülikooli vilistlaste hulka kuuluvad Mikolaj Kopernik ja Paracelsus.

1597 suri Alfonso II d'Este meessost pärijata ja paavst Clemens VIII nõudis Ferrarat endale. Ülejäänud d'Ested siirdusid paavsti survel Modenasse. Paavstiriigi osaks jäi Ferrara kuni 1859. aastani, mil ta ühendati Itaalia Kuningriigiga. Sel ajal oli Ferrara tähtsus vähene.

Paavst Paulus V laskis linnast edelasse rajada Tedaldo kindluse. 1832–1859 paiknes seal Austria väeüksus. Pärast Itaaliaga ühendamist kindlus lammutati ja selle kive kasutati Ferraras muudel ehitustel.

Ferrara renessansslinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse (1995).

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

Castello Estense

Ferrara linnamüür

• Ferrara toomkirik (romaani ja gooti stiil, ehitust alustati 1115, kirik pühitseti sisse 1135)
• Castello Estense, Estede kindlus, alustatud aastal 1385
• Ferrara linnamüür, üks võimsamaid renessanssmüüre Lucca linna müüri kõrval Itaalias (u 9200 meetrit. ehitatud 1493–1505). Müüri projekteeris Ercole I d'Este soovil Biagio Rossetti kaitseks veneetslaste vastu.
• raekoda (alustatud 1243, ümber ehitatud 18. sajandil)
• Schifanoia palee, Estede suveloss, alustatud 1385
• Palazzo dei Diamanti; seal asuvad pinakoteek, moodsa kunsti muuseum ja risorgimento muuseum
• San Francesco kirik (arhitekt Biagio Rossetti)
• San Benedetto kirik
• Santa Maria in Vado kirik

Rahvastik

2007. aasta seisuga elas Ferraras 133 591 inimest. Alaealiste osakaal linnas oli 12,28% (Itaalia keskmine 18,06%) ja pensionäride osakaal 26,41% (Itaalia keskmine 19,94%). Linnas on sündimus 7,02 last 1000 elaniku kohta (Itaalia keskmine 9,45). Ajavahemikul 2002–2007 suurenes linna elanikkond 2,28% (Itaalia keskmine 3,85%). Linnaelanike keskmine vanus oli 49 aastat (Itaalia keskmine 42). Üle 100 000 elanikuga linnade seast oli Ferrara kõige kõrgema keskmise vanuse ja kõige väiksema sündimusega linn.

2006. aasta seisuga olid 95,59% linlastest itaallased. Muud euroopa rahvad hõlmasid 2,59%, neist enamus olid albaanlased ja ukrainlased.

Sõpruslinnad

Ferraral on 11 sõpruslinna: Highland Park (USA), Kaufbeuren (Saksamaa), Koper (Sloveenia), Krasnodar (Venemaa), Lerida (Hispaania), Saint-Étienne (Prantsusmaa), Sarajevo (Bosnia ja Hertsegoviina), Swansea (Suurbritannia), Szombathely (Ungari), Žilina (Slovakkia) ja Tartu (Eesti).

Välislingid

• Ferrara linna koduleht (itaalia keeles)
• Ferrara linna ja provintsi turismiinfo (inglise keeles)