Modena
Modena on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Modena provintsi halduskeskus.
| Modena | |
|---|---|
|
| |
| [ m'oodena ] | |
|
| |
| Pindala |
183 km² (2011)[1]  |
| Elanikke |
184 153 (1.01.2023)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 44° 39′ N, 10° 56′ E |
  | |
Modena asub Pianura Padana tasandikul Po lisajõgede Secchia ja Panaro vahel, millega linnal on ühendus Naviglio kanali kaudu.
Apenniinide ahelik hakkab kerkima umbes 10 km kaugusel linnast.
Modena asub kahe olulise maantee ristumiskohal. Apenniinide kirdenõlval kulgeb Via Aemilia, mida mööda saab Modenast sõita loodesse Reggio nell'Emilia, Parma ja Piacenza kaudu Milano suunas ning kagusse Bologna, Forli ja Rimini kaudu Ancona suunas. Teist maanteed mööda saab Modenast sõita kirdesse Ferrara ja Padova kaudu Veneetsiasse ning lõunasse üle Apenniinide Pratosse ja Firenzesse.[3]
Modena on jagatud neljaks osaks (circoscrizioni):
- Centro storico (Ajalooline keskus, San Cataldo)
- Crocetta (San Lazzaro-Modena idaosa, Crocetta)
- Buon Pastore (Buon Pastore)
- San Faustino (S.Faustino-Saliceta San Giuliano, Madonnina-Quattro Ville)
Majandus muuda
Modena on tuntud Itaalia mootorite pealinnana, sest seal lähedal asuvad tuntud Itaalia autotootjate Ferrari (18 km kaugusel Maranellos), Lamborghini, Maserati, Pagani ja De Tomaso tehased. Iga aasta aprillis toimub Modena Terra di Motori, mil kaks linna peaväljakut täituvad klassikaliste automudelitega.
Linnas asuvad ka suured keraamikatehased.
Ajalugu muuda
Modena kohal asus pronksiajal Villanova kultuur, hiljem elasid sealkandis liguurid, etruskid ja boid. Asula enese, nii palju kui teada, asutasid etruskid ning see kandis etruski keeles nime Muoina ja ladina keeles Mutina. Asutamise aeg on teadmata, aga Hannibali sissetungi ajal Itaaliasse 218 eKr oli ta olemas. Sel aastal hakkasid boid mässama ja piirasid Mutinat, mis seni oli Rooma riigile kuulunud. Piiramise tulemus on teadmata, aga tõenäoliselt jäeti linn pärast Hannibali saabumist maha.
184 eKr asutas Marcus Aemilius Lepidus linna uuesti roomlaste sõjaväebaasina. See ei meeldinud liguuridele, kes Mutina 177 eKr hävitasid. Asula taastati kolmandat korda ning seekord sai ta Gallia cisalpina keskuseks oma strateegilise asukoha tõttu.
78 eKr piiras linna Gnaeus Pompeius Magnus ja seda kaitses Marcus Junius Brutus, kelle poeg sai kuulsaks Caesari tapjana. Lõpuks linn alistus nälja tõttu, Brutus küll põgenes, kuid tapeti.
72 eKr võitis Spartacus Mutina lähedal roomlasi, kuid oli sunnitud kaaslaste survel lõunasse tagasi pöörduma. Mutina oli üks kõige põhjapoolsemaid paiku, kuhu Spartacus jõudis.[4]
44 eKr piiras linna Marcus Antonius ja seda kaitses Decimus Junius Brutus, kes samuti ei olnud Caesari tapja. Linna vabastas piiramisrõngast Augustus, kes 21. aprillil 43 eKr toimunud Mutina lahingus lõi Marcus Antoniuse vägesid. Selles lahingus langes Caesari usaldusalune ja arvatav kantseleiülem Aulus Hirtius.[5]
Antiikaja lõpul sai Modena tuntuks rikkuse poolest. Seal kasvatati viinapuid, töödeldi villa ja valmistati keraamikat.[6]
Attila Modenat ei rüüstanud. Legendi järgi oli selle põhjuseks paks udu, mille tekitas piiskop püha Geminianus, kes selle eest sai Modena kaitsepühakuks. Kuid 7. sajandil hävis linn üleujutuses ja jäeti maha.
Alles 9. sajandi lõpus Modena taastati. Alates 12. sajandist oli Modena vabalinn. Friedrich II ja Gregorius IX vahelistes sõdades toetas linn keisrit.
1288 hakkas Modenas valitsema Obizzo II d'Este, Este dünastiast. 1308–1336 oli Modena taas vabalinn, aga hiljem kuulus taas d'Estedele, ja Borso d'Este ajal 1598 muutus Modena hertsogkonnaks. Siis kujunes ka välja Modena ajalooline linnasüda. D'Ested valitsesid linna kuni 1796. aastani, mil kukutati Ercole III d'Este. Modenast ida pool asuvat Ferrara hertsogkonda valitses 1597. aastani Este dünastia.
Ercole III ainus laps, tütar Maria Beatrice d'Este abiellus Habsburgide dünastiast Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780 Maria Theresia poja Austria Ferdinandiga, kes sai Modena valitsejaks. Tema järeltulijad valitsesid Modenas kuni 20. augustini 1859, mil revolutsioonilised väed austerlased linnast välja ajasid. Sellest ajast peale kuulus Modena Itaalia kuningriiki.
Vaatamisväärsused muuda
Romaani stiilis Modena toomkirik rajati Lanfranco kavandite järgi 11. sajandil Toscana krahvinna Matilda algatusel. Kirik on pühitsetud pühale Geminianusele, kelle kivikirst asub koori all. Kiriku kaldus tornis (Torre Ghiraldini) asus kuulus Modena secchia puuämber.
Modena hertsogilossi esimesed hooned valmisid 1046, aga tänapäevase ilme sai ta 17. ja 18. sajandil. Tänapäeval kuulub hertsogiloss UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Modenas asub Palazzo dei Musei, endine arsenal, tänapäeva muuseumide ja kunstigaleriide kogu. Väljapaistvaim neist on d'Este'de kunstikogu näitav Galleria Estense.
Kultuur muuda
Modena ülikool asutati 1175. aastal. See on vanuselt teine ülikool Itaalias ja kuues maailmas. 1683 laiendas seda Francesco II d'Este. Tänapäeval on see riiklik ülikool, kus õpib ligikaudu 20 000 üliõpilast. Modena ülikool on traditsiooniliselt olnud tugev majanduse, meditsiini ja õigusteaduse õpetamises.
Modenas asub Itaalia sõjaakadeemia, mis osaliselt paikneb barokses hertsogilossis.
Modenas asub raamatukogu Biblioteca Estense, kus leidub palju ajaloolisi väljaandeid ja ligikaudu 3000 käsikirja.
Modena on kuulus palsamiäädika (aceto di Modena) valmistaja.
Modenas on sündinud tenor Luciano Pavarotti.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.
- ↑ https://demo.istat.it/?l=it
- ↑ Suur maailma atlas, lk. 62
- ↑ Antiigileksikon, 2. kd., lk. 182
- ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 194
- ↑ Antiigileksikon, 2. kd., lk. 17
Välislingid muuda
Modena – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Modena valla koduleht (itaalia keeles)