Vikipeedia

Everywhere at the End of Time

The Caretakeri albumite seeria (2016–2019)

"Everywhere at the End of Time" on üheteistkümnes inglise elektroonilise muusiku Leyland Kirby aliase The Caretaker all avaldatud heliteos. 2016. ja 2019. aasta vahel välja antud kuus stuudioalbumit koosnevad järk-järgult degradeeruvatest ballisaali muusika sämplitest, mis kujutavad heliliselt Alzheimeri tõve kulgu.

"Everywhere at the End of Time"
The Caretakeri stuudioalbumite seeria
Välja antud 22. september 2016 – 14. märts 2019
Stuudio Calyx Mastering, Berliin
Stiil ambient, avangard, dark ambient, elektrooniline, eksperimentaalne
Pikkus 390:31
Plaadifirma History Always Favours the Winners
Produtsent Leyland Kirby

Pärast tema 2011. aasta albumi "An Empty Bliss Beyond This World" edu otsustas Kirby produtseerida Caretakeri aliase all veel ühe viimase teose.[1] Albumid lindistati Krakówi linnas ning avaldati kuuekuuliste vahedega, et edasi anda mulje aja kulgemisest.[2] Albumite kaaned kujundas Kirby sõber ja abstraktne kunstnik Ivan Seal. Sarja võrreldi helilooja William Basinski ja elektroonilise muusiku Buriali teostega,[3] ning hilisemad albumid ehk "staadiumid" olid mõjutatud avangardliku helilooja John Cage'i poolt.[4]

Albumite sari on kuus tundi pikk ning läbivalt iseloomustab seda müra.[5][6] Ehkki esimesed kolm staadiumi sarnanevad Caretakeri 2011. aasta albumiga, siis viimased kolm eristuvad märgatavalt Kirby varasematest ambient-žanri teostest.[7] "Everywhere'i" muusika maalib kuulajale pildi patsiendi haigusest ja surmast, tema tunnetest, ning surmaeelse paradoksaalse selguse fenomenist.[3] Sarja jaoks huvi tekitamiseks filmis anonüümne visuaalkunstnik Weirdcore esimese kahe staadiumi jaoks albumitega sama pikad muusikavideod.[8][9] Kirby ei olnud algul huvitatud "Everywhere'i" produtseerimisest, kuna pidas mõtet liiga edvistavaks. Ka kulus tal selleks tööks tavalisest rohkem aega.[2] Albumite kaante kujundus pälvis tähelepanu Prantsusmaal korraldatud kunstinäitusel "Everywhere, an Empty Bliss", mis oli nimetatud Caretakeri varem avaldamata lugudest koosneva 2019. aasta albumi järgi.[10]

Iga staadium leidis kriitikutelt üha kasvavat heakskiitu ning selle pikkus ja dementsusest kõnelev aines tõi paljudes neist esile tugevad emotsioonid.[11][12] "Everywhere'i" loetakse Kirby meistriteoseks ning see kuulub 2010. aastate kõige enam kiidetud muusikalindistuste hulka.[11][13] Dementsuspatsientide hooldajad kiitsid albumeid selle eest, et need kasvatasid kaastundevõimet nooremate kuulajate hulgas,[14] kuigi mõnede arstide arust oli sari liiga lineaarne.[15] Sarjast sai 2020. aastate alguses internetifenomen ning selle osi kasutati paljudes internetimeemides.[16]

Taust muuda

Leyland Kirby võttis 1999. aastal oma pseudonüümiks The Caretaker, mille all ta hakkas avaldama bigbändi muusika sämplitest koosnevaid heliteoseid. Kirby töö leidis mõjutust kummitava ballisaali stseenist Stanley Kubricku 1980. aasta filmist "Hiilgus", ning ta andis 1999. aastal välja oma aliase all esimese stuudioalbumi "Selected Memories from the Haunted Ballroom".[2] Tema esimesed albumid sisaldasid näiteid ambient-stiilist, mis tuli hiljem esile tema viimastes salvestistes.[17] Projekt käsitles mälukaotuse temaatikat kolmetunnisel albumil "Theoretically Pure Anterograde Amnesia" (2005), mis kujutab heliliselt anterograadset amneesiat. 2008. aasta album "Persistent Repetition of Phrases" kõneles Alzheimeri tõvest, mille järel pälvis Caretakeri alias kriitikute ja laiema publiku tähelepanu.[2]

Tema 2011. aasta albumit "An Empty Bliss Beyond This World" tunnustati Alzheimeri tõve temaatika käsitluse eest.[2] Kuigi Kirby ei soovinud algselt Caretakeri aliase all enam muusikat produtseerida, veenis albumi edu teda projekti jätkata. Tema arust oli ainus loogiline järgmine samm kujutada dementsuse kulgu, mis avalduks järk-järgult kuue albumi jooksul.[17] Kirby ei näinud, et ta saaks pärast seda enam Caretakerina muusikat produtseerida, ning "Everywhere at the End of Time" esindab Caretakeri aliase enda sümboolset surma.[2] Sellest lähtuvalt sisaldab seeria sämpleid ka Caretakeri enda varasematest teostest.[18]

Viited muuda

  1. ↑ Doran, John (7. oktoober 2016). "The Best New Music You Missed In September". The Quietus. Sec. The Caretaker – Everywhere at the End Of Time. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. september 2022. Vaadatud 8. juunil 2021.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Doran, John (22. september 2016). "Interview | Out Of Time: Leyland James Kirby And The Death Of A Caretaker". The Quietus. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2022. Vaadatud 7. aprillil 2021.
  3. ↑ 3,0 3,1 Hazelwood, Holly (18. jaanuar 2021). "Rediscover: The Caretaker: Everywhere at the End of Time". Spectrum Culture. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2021. Vaadatud 4. märtsil 2021.
  4. ↑ Bates, Landon (18. september 2018). "The Process: The Caretaker". The Believer. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2021. Vaadatud 7. aprillil 2021.
  5. ↑ Beane, Pat (7. november 2016). "The Caretaker – Everywhere at the end of time | Music Review". Tiny Mix Tapes. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2021. Vaadatud 6. aprillil 2021.
  6. ↑ Falisi, Frank (30. aprill 2019). "The Caretaker – Everywhere at the end of time – Stage 6 | Music Review". Tiny Mix Tapes. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2021. Vaadatud 6. aprillil 2021.
  7. ↑ Bowe, Miles (26. aprill 2018). "The Caretaker: Everywhere at the End of Time – Stage 4 Album Review". Pitchfork. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. märts 2021. Vaadatud 13. märtsil 2021.
  8. ↑ Kirby, Leyland (22. september 2016). "The Caretaker – Everywhere at the end of time – Stage 1 (WEIRDCORE.TV)". vvmtest. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. mai 2021. Vaadatud 18. mail 2021 – cit. via YouTube.
  9. ↑ Kirby, Leyland (17. september 2017). "The Caretaker – Everywhere at the end of time – Stage 2 (WEIRDCORE.TV)". vvmtest. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2021. Vaadatud 18. mail 2021 – cit. via YouTube.
  10. ↑ "IVAN SEAL / THE CARETAKER – everywhere, an empty bliss (DOSSIER PÉDAGOGIQUE)" (PDF). FRAC Auvergne. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. mai 2020. Vaadatud 20. aprillil 2021.
  11. ↑ 11,0 11,1 Gurney, Dave (19. detsember 2019). "2010s: Favorite 100 Music Releases of the Decade". Tiny Mix Tapes. P. 3, sec. 41. The Caretaker – Everywhere at the end of time. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2021. Vaadatud 29. aprillil 2021.
  12. ↑ Nixon, Luke (12. aprill 2021). "Beyond representation: Music, language, and mental life". Simon Fraser University. Lk 104–109. Vaadatud 24. juulil 2022.
  13. ↑ Clarke, Patrick (19. oktoober 2020). "Everywhere At The End Of Time Becomes TikTok Challenge (Leyland James Kirby gives us his reaction)". The Quietus. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2022. Vaadatud 6. aprillil 2021.
  14. ↑ Ezra, Marcus (23. oktoober 2020). "Why Are TikTok Teens Listening to an Album About Dementia?". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2021. Vaadatud 21. aprillil 2021.
  15. ↑ AFP (19. september 2021). "Un disque pour vivre la maladie d'Alzheimer de l'intérieur" [A record to experience Alzheimer's disease from the inside]. Le Courrier picard (prantsuse). La Une. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2022. Vaadatud 31. märtsil 2022.
  16. ↑ Clarke, Patrick (19. oktoober 2020). "Everywhere At The End Of Time Becomes TikTok Challenge (Leyland James Kirby gives us his reaction)". The Quietus. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2022. Vaadatud 6. aprillil 2021.
  17. ↑ 17,0 17,1 Parks, Andrew (17. oktoober 2016). "Leyland Kirby on The Caretaker's New Project: Six Albums Exploring Dementia". Bandcamp Daily. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2021. Vaadatud 19. veebruaril 2021.
  18. ↑ Vukos, Luka (22. juuni 2021). "Remembering | The Caretaker & Everywhere at the End Of Time". HeadStuff. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2021. Vaadatud 24. juunil 2021.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Everywhere_at_the_End_of_Time&oldid=6629757"