Vikipeedia

Alzheimeri tõbi

Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida 1906. aastal kirjeldas esimesena Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nimetuse saanud.[1]

Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud.

Alzheimeri tõbe klassifitseeritakse RHK-10 järgi koodiga G30.

Alzheimeri tõbe on liigitatud ka III tüüpi suhkurtõveks.[2]

Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Dementsust, mis kujuneb välja Alzheimeri tõve tõttu, käsitletakse orgaaniliste psüühikahäirete rubriiki kuuluva haigusena (dementsus Alzheimeri tõvest).

Esinemine muuda

Enamasti diagnoositakse Alzheimeri tõbi üle 65-aastastel[3], kuigi haruldasem varajane Alzheimeri tõbi võib esineda palju nooremas eas. 2006. aastal põdes Alzheimeri tõbe maailmas 26,6 miljonit inimest. Prognoositakse, et 2050. aastaks põeb maailmas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe.[4]

Põhjus muuda

Alzheimeri tõve põhjus ei ole selge. On näidatud haiguse seost seniilnaastude ehk amüloidnaastude ehk amüloidiladestusega naaste ja neurofibrillaarsete tänkudega peaajus.[5]

Sümptomid ja haiguse kulg muuda

Kuigi Alzheimeri tõbi on igal inimesel erineva iseloomuga, on sel haigusel palju ühiseid sümptomeid.[6] Esimesi sümptomeid peetakse sageli ekslikult eaga kaasnevateks vaevusteks või stressi ilminguteks.[7] Kõige tunnustatum varajane sümptom on meeldejätmisvõimetus (näiteks on raske meenutada hiljuti nähtut). Kui tekib Alzheimeri tõve kahtlus, siis diagnoosi kinnitatakse tavaliselt käitumishinnangutega ja kognitiivsete testidega; sageli järgneb võimaluse korral ajuskaneering.[8]

Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise.[7][9] Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma.[10] Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda diagnoosimataks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse aastat.[11] Alla 3% haigetest elab pärast diagnoosi panemist üle 14 aasta.[12]

Haiguse kulg jaguneb neljaks staadiumiks, mille jooksul kognitiivsed ja funktsionaalsed häired süvenevad.

Eeldementsus muuda

  Pikemalt artiklis Eeldementsus

Esimesed sümptomid pannakse sageli ekslikult vananemise või stressi arvele.[7] Põhjalikul neuropsühholoogilisel testimisel on võimalik leida kergeid kognitiivseid raskusi kuni kaheksa aastat enne, kui on võimalik kliiniliselt diagnoosida Alzheimeri tõve.[13] Need varajased sümptomid võivad häirida keerukamaid igapäevatoiminguid.[14] Märkimisväärseim vaevus on mälukaotus, mis ilmneb raskuses meenutada hiljuti teada saadud asju ja võimetuses omandada uut infot.[13][15]

Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist.[13] Võib esineda apaatia, mis jääbki haiguse kogu kulu jooksul kõige püsivamaks neuropsühhiaatriliseks sümptomiks.[16] Haiguse eelkliinilist staadiumi on nimetatud ka kergeks kognitiivseks häireks,[15] kuid puudub üksmeel selles, kas tegu peaks olema eraldi diagnoosiga või lihtsalt Alzheimeri tõve esimese astmega.[17]

Kerge staadium muuda

Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos. Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine.[18] Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt. Pikaajaline mälu varasema elu kohta (episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime. [19][20]

Probleemid keelega ilmnevad enamasti sõnavara vähenemises ja sõnade väiksemas käepärasuses, mis toob kaasa suulise ja kirjaliku kõne üldise vaesustumise.[18][21] Sel staadiumil on haige tavaliselt võimeline lihtsamaid mõtteid korralikult edasi andma.[18][21][22] Peenmotoorsete tegevuste (näiteks kirjutamine, joonistamine, riietumine) võib esineda koordinatsiooni- ja planeerimisraskusi (apraksia), kuid tavaliselt jäävad need märkamatuks.[18] Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt nõudlike tegevuste juures.[18]

Keskmise raskusastmega staadium muuda

Haiguse süvenedes kaob lõpuks haigete iseseisvus, nii et nad pole võimelised sooritama kõige tavalisemaidki igapäevatoiminguid.[18] Võimetuse tõttu sõnu meenutada tekivad sagedased ebaõiged sõnaasendused (parafraasiad). Ka kirjutamis- ja lugemisoskus aina halvenevad.[18][22] Haiguse süvenedes halveneb keerukate tegevuste koordinatsioon, näiteks suureneb kukkumisoht.[18] Mälu halveneb veelgi ja haige ei pruugi oma lähedasi sugulasi ära tunda.[18] Halveneb ka pikaajaline mälu, mis varasemates staadiumides säilis.[18]

Rohkem hakkavad ilmnema käitumuslikud ja neuropsühhiaatrilised muutused. Tavalised ilmingud on uitamine, ärrituvus ja emotsionaalne labiilsus, mis ilmneb nutus, ettekavatsemata agressiivsushoogudes ja vastupanus hooldamisele.[18]

Ravi ja ennetamine muuda

Praegu kasutatavatel ravivõtetel on väike sümptomaatiline efekt. Pole olemas haiguse progresseerumist peatavat ega aeglustavat ravi. 2008. aastaks oli tehtud üle 500 kliinilise katse Alzheimeri tõve ravi leidmiseks, kuid polnud teada, kas mõni neist invasiivsetest võtetest annab lootust.[23]

Alzheimeri tõve profülaktikaks on pakutud hulk eluviisiharjumusi, kuid pole tõendeid, et need degeneratsiooni pärsiksid. Haiguse ärahoidmiseks ja sellega paremaks toimetulemiseks soovitatakse ajutreeningut, kehalisi harjutusi ja tervislikku toitumist.[24]

Et Alzheimeri tõbi ei ole ravitav ja on degeneratiivne, siis on väga suur tähtsus patsientide hooldamisel. Peamiseks hooldajaks on sageli abikaasa või lähedane sugulane.[25] Alzheimeri tõbi paneb hooldaja õlule suure koorma (vt Nõdrameelse hooldamine). Sellel võivad olla hooldaja elule rasked sotsiaalsed, psühholoogilised, füüsilised ja majanduslikud tagajärjed.[26][27][28] Arenenud riikides on Alzheimeri tõbi ühiskonnale üks kulukamaid haigusi.[29][30]

Viited muuda

  1. ↑ Berchtold NC, Cotman CW (1998). "Evolution in the conceptualization of dementia and Alzheimer's disease: Greco-Roman period to the 1960s". Neurobiology of Aging. 19 (3): 173–189. DOI:10.1016/S0197-4580(98)00052-9. PMID 9661992.
  2. ↑ Suzanne M. de la Monte, ja Jack R. Wands, Alzheimer's Disease Is Type 3 Diabetes–Evidence Reviewed, J Diabetes Sci Technol. Nov 2008; 2(6): 1101–1113, nov 2008, PMCID: PMC2769828, vaadatud 23.09.2014
  3. ↑ Brookmeyer R., Gray S., Kawas C. (september 1998). "Projections of Alzheimer's disease in the United States and the public health impact of delaying disease onset". American Journal of Public Health. 88 (9): 1337–42. DOI:10.2105/AJPH.88.9.1337. PMC 1509089. PMID 9736873.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ Esinemissageduse hinnang 2006. aastast: *Brookmeyer, R; Johnson, E; Ziegler-Graham, K; Arrighi, HM (juuli 2007). "Forecasting the global burden of Alzheimer's disease". Alzheimer's and Dementia. 3 (3): 186–91. DOI:10.1016/j.jalz.2007.04.381. PMID 19595937. Vaadatud 18.06.2008. {{cite journal}}: |author= ja |last1= dubleerivad üksteist (juhend)
  5. ↑ Tiraboschi P, Hansen LA, Thal LJ, Corey-Bloom J (juuni 2004). "The importance of neuritic plaques and tangles to the development and evolution of AD". Neurology. 62 (11): 1984–9. PMID 15184601.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ "What is Alzheimer's disease?". Alzheimers.org.uk. August 2007. Vaadatud 21.02.2008.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Waldemar G, Dubois B, Emre M; et al. (jaanuar 2007). "Recommendations for the diagnosis and management of Alzheimer's disease and other disorders associated with dementia: EFNS guideline". Eur J Neurol. 14 (1): e1–26. DOI:10.1111/j.1468-1331.2006.01605.x. PMID 17222085. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. ↑ "Alzheimer's diagnosis of AD". Alzheimer's Research Trust. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.10.2007. Vaadatud 29.02.2008.
  9. ↑ Tabert MH, Liu X, Doty RL, Serby M, Zamora D, Pelton GH, Marder K, Albers MW, Stern Y, Devanand DP (2005). "A 10-item smell identification scale related to risk for Alzheimer's disease". Ann. Neurol. 58 (1): 155–160. DOI:10.1002/ana.20533. PMID 15984022.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. ↑ "Understanding stages and symptoms of Alzheimer's disease". National Institute on Aging. 26.10.2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.05.2008. Vaadatud 21.02.2008.
  11. ↑ Mölsä PK, Marttila RJ, Rinne UK (august 1986). "Survival and cause of death in Alzheimer's disease and multi-infarct dementia". Acta Neurol Scand. 74 (2): 103–7. DOI:10.1111/j.1600-0404.1986.tb04634.x. PMID 3776457.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  12. ↑ Mölsä PK, Marttila RJ, Rinne UK (märts 1995). "Long-term survival and predictors of mortality in Alzheimer's disease and multi-infarct dementia". ActaNeurol Scand. 91 (3): 159–64. PMID 7793228.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 Bäckman L, Jones S, Berger AK, Laukka EJ, Small BJ (september 2004). "Multiple cognitive deficits during the transition to Alzheimer's disease". J Intern Med. 256 (3): 195–204. DOI:10.1111/j.1365-2796.2004.01386.x. PMID 15324363.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  14. ↑ Nygård L (2003). "Instrumental activities of daily living: a stepping-stone towards Alzheimer's disease diagnosis in subjects with mildcognitive impairment?". Acta Neurol Scand. Suppl (179): 42–6. DOI:10.1034/j.1600-0404.107.s179.8.x. PMID 12603250.
  15. ↑ 15,0 15,1 Arnáiz E, Almkvist O (2003). "Neuropsychological features of mild cognitive impairment and preclinical Alzheimer's disease". Acta Neurol. Scand., Suppl. 179: 34–41. DOI:10.1034/j.1600-0404.107.s179.7.x. PMID 12603249.
  16. ↑ Landes AM, Sperry SD, Strauss ME, Geldmacher DS (detsember 2001). "Apathy in Alzheimer's disease". J Am Geriatr Soc. 49 (12): 1700–7. DOI:10.1046/j.1532-5415.2001.49282.x. PMID 11844006.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  17. ↑ Petersen RC (veebruar 2007). "The current status of mild cognitive impairment—what do we tell our patients?". Nat Clin Pract Neurol. 3 (2): 60–1. DOI:10.1038/ncpneuro0402. PMID 17279076.
  18. ↑ 18,00 18,01 18,02 18,03 18,04 18,05 18,06 18,07 18,08 18,09 18,10 Förstl H, Kurz A (1999). "Clinical features of Alzheimer's disease". European Archives of Psychiatry and Clinical Neuroscience. 249 (6): 288–290. DOI:10.1007/s004060050101. PMID 10653284.
  19. ↑ Carlesimo GA, Oscar-Berman M (juuni 1992). "Memory deficits in Alzheimer's patients: a comprehensive review". Neuropsychol Rev. 3 (2): 119–69. DOI:10.1007/BF01108841. PMID 1300219.
  20. ↑ Jelicic M, Bonebakker AE, Bonke B (1995). "Implicit memory performance of patients with Alzheimer's disease: a brief review". International Psychogeriatrics. 7 (3): 385–392. DOI:10.1017/S1041610295002134. PMID 8821346.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  21. ↑ 21,0 21,1 Taler V, Phillips NA (juuli 2008). "Language performance in Alzheimer's disease and mild cognitive impairment: a comparative review". J Clin Exp Neuropsychol. 30 (5): 501–56. DOI:10.1080/13803390701550128. PMID 1856925.
  22. ↑ 22,0 22,1 Frank EM (september 1994). "Effect of Alzheimer's disease on communication function". J S C Med Assoc. 90 (9): 417–23. PMID 7967534.
  23. ↑ "Alzheimer's Disease Clinical Trials". US National Institutes of Health. Vaadatud 18.08.2008.
  24. ↑ "Can Alzheimer's disease be prevented" (PDF). National Institute on Aging. 29.08.2006. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27.02.2008. Vaadatud 29.02.2008.
  25. ↑ "The MetLife study of Alzheimer's disease: The caregiving experience" (PDF). MetLife Mature Market Institute. August 2006. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 25.06.2008. Vaadatud 12.02.2008.
  26. ↑ Thompson CA, Spilsbury K, Hall J, Birks Y, Barnes C, Adamson J (2007). "Systematic review of information and support interventions for caregivers of people with dementia". BMC Geriatr. 7: 18. DOI:10.1186/1471-2318-7-18. PMC 1951962. PMID 17662119.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  27. ↑ Schneider J, Murray J, Banerjee S, Mann A (august 1999). "EUROCARE: a cross-national study of co-resident spouse carers for people with Alzheimer's disease: I—Factors associated with carer burden". International Journal of Geriatric Psychiatry. 14 (8): 651–661. DOI:10.1002/(SICI)1099-1166(199908)14:8<651::AID-GPS992>3.0.CO;2-B. PMID 10489656.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  28. ↑ Murray J, Schneider J, Banerjee S, Mann A (august 1999). "EUROCARE: a cross-national study of co-resident spouse carers for people with Alzheimer's disease: II—A qualitative analysis of the experience of caregiving". International Journal of Geriatric Psychiatry. 14 (8): 662–667. DOI:10.1002/(SICI)1099-1166(199908)14:8<662::AID-GPS993>3.0.CO;2-4. PMID 10489657.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  29. ↑ Bonin-Guillaume S, Zekry D, Giacobini E, Gold G, Michel JP (jaanuar 2005). "Impact économique de la démence (English: The economical impact of dementia)". Presse Med (French). 34 (1): 35–41. ISSN 0755-4982. PMID 15685097.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  30. ↑ Meek PD, McKeithan K, Schumock GT (1998). "Economic considerations in Alzheimer's disease". Pharmacotherapy. 18 (2 Pt 2): 68–73, discussion 79–82. PMID 9543467.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Alzheimeri_tõbi&oldid=6626776"