Elementaargeomeetria
Elementaargeomeetria on geomeetria haru, milles kõrgemat matemaatikat kasutamata uuritakse lihtsamate kujundite (nurkade, hulknurkade ja -tahukate, ringi, kera ja mõnede pöördkehade) põhilisi omadusi.[1] Elementaargeomeetria objektid võivad asuda ruumis või tasandil, kusjuures tasandil paiknevaid kujundeid uurivat elementaargeomeetria haru nimetatakse planimeetriaks ja ruumis paiknevaid kujundeid uurivat haru nimetatakse vastavalt stereomeetriaks.
Elementaargeomeetria lähtub kolmest põhikujundist: punktist, sirgest ja tasandist. Punkte tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega (A, B, C jne), sirgeid väikeste ladina tähtedega (a, b, c jne), tasandeid väikeste kreeka tähtedega (α, β, γ jne).
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)