Eduard Salumäe

Eduard Salumäe (kuni 1939 Näkk; 28. september 1919 Tähtvere vald, Nõo kihelkond, Tartumaa13. juuni 1985 Tapa, Rakvere rajoon) oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik ja soomepoiss.

Ta õppis Tartu Poeglaste Gümnaasiumis, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Usuteaduse Instituudis. Ta oli aastast 1942 Tartu Pauluse koguduse organist ja koorijuht. Ordineeriti aseõpetajaks 14. detsembril 1949, õpetaja õigused sai 9. aprillil 1970 pärast Usuteaduse Instituudi lõpetamist.

2. novembrist 1943 oli ta Soome sõjaväes. Ta oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalkalas. Ta osales 200. jalaväerügemendi koosseisus tõrjelahinguis Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Eestisse tuli ta tagasi 19. augustil 1944.

Ta oli aastatel 19451949 Paistu koguduse jutlustaja, 19491950 oli ta sama koguduse õpetaja. Aastatel 19501952 oli ta Alatskivi ja Kodavere koguduse õpetaja, 19521953 Tarvastu Peetri koguduse õpetaja. Aastatel 19531985 oli ta Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja, lisaks hooldas ta Leesi Katariina kogudust, 19731985 Loksa Püha Neitsi Maarja kogudust ja 19841985 Tapa Jakobi kogudust.

Eduard Salumäe suri Tapal, valmistudes jumalateenistuseks Tapa Jakobi kirikus.

Isiklikku muuda

Tema poeg Jaak Salumäe oli Kuressaare ja Kaarma koguduse, Viljandi Pauluse koguduse ning Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkoguduse õpetaja; poeg Tiit Salumäe on olnud Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja ja piiskop; poeg Mart Salumäe oli Püha, Muhu ja Mustjala Anna koguduse õpetaja, hiljem Viljandi Pauluse koguduse ja Toronto Peetri koguduse õpetaja.

Väimees Endel Kuulpak oli Nissi Maarja koguduse ja Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja, väimees Sulev Mäeväli on arhitektuuriajaloolane.[1] Tütrepoeg Peeter Paenurm oli Ridala koguduse ja Tartu Maarja koguduse õpetaja ning on praegu Eesti Kaitseväe kaplan, tütrepoeg Toomas Mäeväli on orelimeister, pojapoeg Erik Salumäe (Jaagu poeg) on jurist ja poliitik.

Viited muuda

Kirjandus muuda

Välislingid muuda