Lõplik hulk

(Ümber suunatud leheküljelt Dedekindi-lõplik hulk)

Matemaatikas nimetatakse lõplikuks hulgaks hulka, mille puhul mõnd naturaalarvu (kaasa arvatud null) saab nimetada tema elementide arvuks.

Nii näiteks on hulk

lõplik hulk, mille elementide arv on 4. Tühihulgal definitsiooni järgi elemendid puuduvad, st on selle elementide arv, sellepärast loetakse seda lõplikuks hulgaks.

Lõpliku hulga võimsust samastatakse mõne naturaalarvuga. Näiteks kirjutatakse siis , et väljendada, et hulgal on 4 elementi.

Hulka, mis ei ole lõplik, nimetatakse lõpmatuks hulgaks.

Lõpliku hulga võib samaväärselt defineerida kui hulga, mis pole võrdvõimas ühegi oma pärisalamhulgaga[1] (vt #Dedekindi definitsioon).

Definitsioon muuda

 
Punaste nooltega näidatud bijektsioon   näitab, et   ning hulk   on seega lõplik

Hulka   nimetatakse lõplikuks, kui leidub naturaalarv   (mis võib olla null,) nii, et leidub bijektsioon

 

hulgast   kõikide arvust   väiksemate naturaalarvude hulgale  .

Selle definitsiooni järgi on tühihulk   lõplik, sest triviaalsel moel leidub bijektsioon hulgast   tühihulgale   (kõikide arvust   väiksemate naturaalarvude hulgale).

Nii näiteks on hulk

 

lõplik, sest eksisteerib bijektsioon sellelt hulgalt hulgale

 

(vaata joonist).

Seevastu ei leidu bijektsiooni kõikide naturaalarvude hulgast

 

lõplikule hulgale, nii et hulk   on lõpmatu.

Alternatiivse definitsiooni järgi nimetatakse hulka S lõplikuks, kui ta on tühihulk või kui leidub bijektsioon

 

mõne naturaalarvu n korral. Arvu n nimetatakse hulga S võimsuseks.

Lõplike hulkade omadusi muuda

  • Lõpliku hulga   iga alamhulk on lõplik.
  • Kui   on lõplik hulk ja   on suvaline hulk, siis on nii ühisosa   kui ka vahe   lõplikud hulgad, sest mõlemad on hulga   alamhulgad.
  • Kui   on lõplikud hulgad, siis on ka nende ühend Vereinigungsmenge   lõplik. Selle võimsus
         .
    Kui   ja   on lõplikud ja ühisosata hulgad, ( ), siis
         .
  • Lõpliku arvu lõplike hulkade ühend on lõplik hulk. Selle võimsus on antud inklusiooni ja eksklusiooni printsiibiga.
  • Kui hulk   on lõpmatu ja hulk   on lõplik, siis nende vahe   on lõpmatu.
  • Lõpliku hulga   astmehulk   on suurema võimsusega kui see hulk ise, kuid lõplik; kehtib  .
  • Lõplike hulkade otsekorrutis   on lõplik. Selle võimsus on suurem kui kummalgi teguril, kui kumbki tegur ei ole tühihulk ja mõlema teguri võimsus on suurem kui  . Lõplike hulkade   otsekorrutise võimsus  . Lõpliku arvu lõplike hulkade otsekorrutis on lõplik hulk.

Dedekindi definitsioon muuda

Teine lõpliku hulga definitsioon pärineb Richard Dedekindilt. See on niisugune:

Hulka   nimetatakse lõplikuks, kui see ei ole võrdvõimas ühegi oma pärisalamhulgaga, vastasel juhtumil lõpmatuks.

Tänapäeval räägitakse Dedekindi lõplikkusest ja Dedekindi lõpmatusest. .

Et matemaatilise induktsiooni teel näidata, et iga lõplik hulk on ka Dedekindi-lõplik, piisab, kui näidata järgmist:

  1. Tühi hulk ei ole võrdvõimas ühegi oma pärisalamhulgaga.
  2. Kui hulk   ei ole ühegi oma pärisalamhulgaga võrdvõimas, siis ei ole ka hulk   ühegi oma pärisalamhulgaga võrdvõimas.

(Punkt 1 on selge, sest tühihulgal ei ole pärisalamhulki. Punkti 2 juures tuleb näidata, et bijektsioonist   hulgast   hulga   pärisalamhulgale   võib konstrueerida bijektsiooni   hulgast   selle pärisalamhulgale  .)

Ümberpöördult, iga Dedekindi-lõplik hulk   on ka lõplik, sest kui   oleks lõpmatu, siis peaks valikuaksioomi põhjal leiduma paarikaupa erinevate elementide   jada   Kujutus

          korral
    korral

on hästi defineeritud, sest kui  , siis leidub üheselt määratud   nii, et  . See näitab, et   on võrdvõimas oma pärisalamhulgaga   ja seetõttu ei ole ta Dedekindi-lõplik – mis on eeldusega vastuolus.

Kirjandus muuda

  • Paul R. Halmos. Naive Mengenlehre (= Moderne Mathematik in elementarer Darstellung, kd 6),. 5. trükk, Vandenhoeck & Ruprecht: Göttingen 1994, ISBN 3-525-40527-8.
  • Oliver Deiser. Einführung in die Mengenlehre. Die Mengenlehre Georg Cantors und ihre Axiomatisierung durch Ernst Zermelo, =3., parandatud trükk, Springer 2010, ISBN 978-3-642-01444-4.

Viited muuda

  1. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.