Bunka vald
Bunka vald (läti keeles Bunkas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Priekule, Virga, Gavieze, Kalvene, Tadaiķi, Vecpilsi ja Durbe vallaga.
| Bunka vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Bunkas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 110,85 km² | |
Elanikke: 785 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 7,1 in/km² | |
| Keskus: Bunka | |
 |
Valla pindala on 111 km². Aastal 2011 elas vallas 891 inimest, nende seas 799 lätlast, 11 venelast, 2 valgevenelast, 5 ukrainlast, 1 poolakas ja 53 leedulast.[2] Valla keskus on Bunka, vallavanem on Patricija Andersone.[3]
Ajalugu muuda
Praeguse valla aladel asusid varem Bunka mõis (Funkenhof), Dižizriede mõis (Fischröden), Krote mõis (Krotten) ja Tadaiķi mõis (Tadaiken). Vald tekkis Bunka, Diž-Izriede, Usaiķi ja Ordanga mõisavaldade liitmisel, ent aastal 1890 liideti see Priekule vallaga. Vald moodustati taas aastal 1918, mil see eraldati Priekule vallast. Aastal 1935 oli Bunka valla pindala 38 km² ja seal oli 1014 elanikku.[4]
Aastal 1945 moodustati Bunka vallas Bunka külanõukogu, mis likvideeriti aastal 1947. Aastal 1949 likvideeriti aga vald ja külanõukogu moodustati taas. Aastal 1977 liideti Bunka külanõukoguga likvideeritav Krote külanõukogu ja osa Tadaiķi külanõukogu alasid.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Priekule piirkonda.
Kaitstavad objektid muuda
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Rootsi kalmistu linnamägi, Kalniņi muinaskalmed, Grantiņi muinaskalmed, Valki muinaskalmed, Bunka muinaskalmed ja Gravenieki muinaskalmed ehk Misiņkalns.[6] Kohaliku kaitse all on hiiepaik Gravenieki Puuslikumägi, Gaiļi mäe linnamägi ja Krote linnamägi.[7]
Loodus muuda
Suurim jõgi on Vārtāja jõgi.
Looduskaitse all on Krūkļi mets-õunapuu, Parunitamm ja Krote park. Lisaks on kaitse all kolmteist nimetut põlispuud.[8]
Külad muuda
Vallas on kolm küla. Valla keskus Bunka on staatusega vidējciems ja seal oli 2020. aastal 177 elanikku. Sama staatusega on veel kaks valla küla – Krote 147 elanikuga aastal 2020 ja Tadaiķi 114 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Priekules novads, vaadatud 4.02 2021
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.