Autoriraamat on raamat, kus üks ja sama inimene on loonud nii sõnalise kui ka pildilise teksti.[1] Ühendades nii verbaalse kui ka visuaalse külje, vahendab autoriraamat autori isikupärast nägemust enda loodud raamatust kui tervikteosest. Autoriraamat peegeldab selle looja mitmekülgset andekust, aga ka tema intentsiooni oma idee teostamisel. Autoriraamatus võib näha ka katset ületada tavapäraseid žanripiire ja laiendada teemavaldkondi.

Autoriraamatu mõiste tuli eesti lastekirjanduses kasutusele 1990. aastatel. Tavaliselt on kunstnik või illustraator kirjutanud oma illustratsioonide juurde sõnalise teksti (Edgar Valter, Henno Käo, Piret Raud jt), kuid on ka vastupidiseid näiteid, kus autor on ennast esmalt teostanud kirjanikuna ja seejärel teinud sinna juurde pildid (nt Mari Saat, „Päkapikuõpetus, 1995).[1]


Loend autoriraamatutest ja nende tegijatest muuda

Loetelu autoriraamatute loojatest ja nende töödest eesti lastekirjanduses 1980. aastatest kuni 21. sajandini.

Kaspar Jancis muuda

(2 omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamatut)[2]

  • „Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas”, 2010
  • „Kapten Morten lollide laeval”, 2019

Artur Jurin muuda

(11 autoriraamatut)[3]

  • „Tiivu leiab sõbra“ (1994)
  • „Karu jõulumure“ (1996)
  • „Onu Juulius ja nossused“ (1996)
  • „Kana Miralda suur seiklus“ (1997)
  • „Üks väike kiisu otsis oma sõpru“ (1997)
  • „Päkapiku jõululugu“ (1997)
  • „Kõiges on süüdi Kotu ehk Segadus Kilulibeda teel“ (1999)
  • „Piletijaht: uued segadused Kilulibeda teel“ (2001)
  • „Pudrumehike ja teisi muinasjutte“ (2003)
  • „Puru kuningriigi lood. I raamat“ (2008)
  • „Puust Juust“ (2013)

Kristi Kangilaski muuda

(5 autoriraamatut)[4]

  • „Päike läheb puhkusele“ (2012)
  • „Tuvi ei taha saia“ (2014)
  • „Kõige õigem“ (2020)
  • „Suur rüütel“ (2021)
  • „Hea tunne“ (2022)

Tiiu Kitsik muuda

(4 autoriraamatut)[5]

  • „Lepatriinu täpid“ (2016)
  • „Krokodilli saba“ (2019)
  • „Herkülo büroo“ (2020)
  • „Emil, Sass ja kivimutukad“ (2022)

Henno Käo muuda

(kokku 26 autoriraamatut)[6]

  • „Suure Kivi lood“ (1985)
  • „Kui mind üldse olemas ei oleks“ (1986)
  • „Oliüks“ (1989)
  • „Dondijutud“ (1993)
  • „Kuningas, kuninga kass ja teised“ (1993)
  • „Vares Villemi jõulud“ (1993)
  • „Vares Villemi reis maailma lõppu“ (1993)
  • „Väike Kahvatu Kummitus“ (1994)
  • „Väike Sabatäht“ (1994)
  • „Lumeröökija ehk Üheksa ametit“ (1995)
  • „Noorpagana lood“ (1995)
  • „Olematu saar?“ (1997)
  • „Läbi hõreda kivi“ (1999)
  • „Oliüks ärihaide hambus“ (1999)
  • „Kaheksajalgade planeet“ (1999)
  • „Kusagil mujal“ (2000)
  • „Printsuss“ (2000)
  • „Maailma loomine ja teisi lugusid“ (2001)
  • „Kui veel telekat ei olnud“ (2001)
  • „Maailma ots ja teisi lugusid“ (2002)
  • „Ahjukoll ja teisi lugusid“ (2003)
  • „Viimane minut“ (2003)
  • „Napakad jutud: postpõdernistlik raamat“ (2003)
  • „Tähed ja taburet“ (2004)
  • „Tähestikulinn“ (2005, illustraatorid: Henno ja Maie Käo)
  • „Kosmiline teekond – kõige suurem seiklus: Urantia raamatu ainetel“ (2015)

Gerda Märtens muuda

(1 autoriraamat)[7]

  • „Virmalised“ (2020)

Sirly Oder muuda

(1 autoriraamat)[8]

  • „Hea tuju, kus sa oled?“ (2022)

Ülo Pikkov muuda

(4 autoriraamatut)[9]

  • „Uneraamat“ (2006)
  • „Presidendi torukübar“ (2008)
  • „Tähed ja kuu“ (2008, illustraatorid: Ülo ja Anne Pikkoviga)
  • „Tallinna korstnapühkija“ (2009)

Piret Raud muuda

(21 autoriraamatut)[10]

  • „Kataleena isemoodi juuksed“ (1995)
  • „Ernesto küülikud“ (2004)
  • Sanna ja salakütid“ (2005)
  • „Printsess Luluu ja härra Kere“ (2008)
  • „Härra Linnu lugu“ (2009)
  • „ Emma roosad asjad“ (2010)
  • „Natuke napakad lood“ (2012)
  • „Kolm soovi. Eesti muinasjutu ainetel“ (2012)
  • „Teistmoodi printsessilood“ (2013)
  • „Roosi tahab lennata“ (2013)
  • „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad“ (2014)
  • „Emili ja oi kui palju asju“ (2015)
  • „Kõik võiks olla roosa!“ (2015)
  • „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ (2015)
  • „Trööömmmpffff ehk Eli hääl“ (2016)
  • „Kõik minu sugulased“ (2017)
  • „Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu“ (2018)
  • „Kõrv“ (2019)
  • „Juurtega aeg“ (2020)
  • „Meri“ (2021)
  • „Järve kiri“ (2023)

Mari Saat muuda

(1 autoriraamat)[11]

  • „Päkapikuõpetus“ (1995)

Kertu Sillaste muuda

(9 autoriraamatut)[12]

  • „Pannkoogiraamat“ (2012)
  • „Ei ole nii!“ (2015)
  • „Igaüks teeb omamoodi kunsti“ (2016)
  • „Mina olen kunstnik“ (2018)
  • „Kõige ilusam seelik“ (2019)
  • „Loomakesed läksid linna“ (2019)
  • „Appi!“ (2021)
  • „Ma ei karda“ (2022)
  • „Pisikeses majas“ (2022)

Ilmar Trull muuda

(15 autoriraamatut)[13]

  • „Iseloomuga loom“ (2005)
  • „Musta kassi mumba“ (2006)
  • „Järvevaht ja joogivesi“ (2007)
  • „Jõulusalmik“ (2007)
  • „Hiire pidu“ (2009)
  • „Kaelkirjak ja tähed“ (2010)
  • „Väike viisakas kärbes“ (2011)
  • „Tuvi jalutab“ (2012)
  • „Rähni ravi“ (2015)
  • „Jänese valitud palitud“ (2016)
  • „Mannekeeni talu“ (2017)
  • „Metsa toodi kuuseke : salmid suurtele ja väikestele“ (2018)
  • „Pori kärbes ja tori hobu“ (2019)
  • „Kala ei lärma“ (2020)
  • „Pakirobot rügab“ (2022)

Edgar Valter muuda

(kokku 15 omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamatut)[14]

  • „Kassike ja kakuke“ (1995)
  • „Pintselsabad“ (1995)
  • „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist“ (1995)
  • „Ahaa, kummitab!“ (1995)
  • „Kullast vilepill“ (1996)
  • „Isand Tuutu ettevõtmised“ (1997)
  • „Pintselsabad“ (1998)
  • „Iika: nii noor, aga juba nõid!“ (1998)
  • „Mõtsa pühapäiv / Metsa pühapäev“ (1999)
  • „Kuidas õppida vaatama?“ (2000)
  • „Pokuaabits“ (2002)
  • „Natuke naljakad pildid“ (2003)
  • „Pokulood“ (2004)
  • „Ikka veel kummitab!“ (2005)
  • „Pokuraamat“ (2009)

Maara Vint muuda

(7 autoriraamatut)[15]

  • „Kiri“ (1992)
  • „Võlulehvik“ (1994, autorid: Maara ja Eva-Maria Vint)
  • „Rooside uni“ (1999)
  • „Üllas roos“ (2002)
  • „Roosipoiss umbrohuvangis“ (2005)
  • „Meie kodu lillehaldjad“ (2008)
  • „Tutta võlupliiats“ (2010)

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda