Austraalia põhiseadus
Austraalia põhiseadus on Austraalia kõrgeim õigusakt. Põhiseadus kehtestab Austraalia kui konstitutsioonilise monarhiaga föderatiivse riigi ning kirjeldab Austraalia seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu struktuuri ja volitused.[1]
Austraalia põhiseadus töötati välja aastatel 1891 kuni 1898 kui toimus mitu konverentsi, kus osalesid kuue Briti Austraalia koloonia esindajad. Lõplik versioon põhiseadusest kiideti heaks aastatel 1898 kuni 1900 toimunud referendumitel. Briti valitsus vaidlustas mõned osad põhiseadusest, kuid veidi muudetud põhiseadus võeti vastu. Briti monarh andis põhiseadusele oma heakskiidu 9. juulil 1900 ja see kuulutati välja 17. septembril 1900. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1901.
Austraalia põhiseadust võib muuta ainult referendumil, mille läbiviimisprotseduur on kirjeldatud 128. paragrahvis. Põhiseaduse parandus peab pärast vastuvõtmist Austraalia parlamendis saama üleriigilisel referendumil üle poole häältest ning üle pooltes osariikides samuti rohkem kui 50 % häältest.[2] Referendumi läbiviimisprotseduuri tõttu on vähesed parandused referendumil vastu võetud. Toimunud on 44 referendumit, millest edukad olid kaheksa. Viimati muudeti Austraalia põhiseadust 1977. aastal.[3]
Viited muuda
- ↑ "About the Australian Constitution". Australian Human Rights Commission. Vaadatud 28. oktoober 2022.
- ↑ "Constitutional Referendums". Australian Electoral Commission. Vaadatud 28. oktoober 2022.
- ↑ "The Politics of Constitutional Amendment". Parliament of Australia. Vaadatud 28. oktoober 2022.