Attila
|
See artikkel räägib hunnide juhist; Giuseppe Verdi ooperi kohta vaata artiklit Attila (ooper) |
Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Resideeris Pannoonias (praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu Volgast ja Kaukaasiast Reinini ja Taanist Doonauni.
451. aastal tungisid hunnid Galliasse, Attila sai Katalaunia lahingus Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa (seda vaid lääneroomlaste jutu järgi [viide?]).
452. aastal laastas Attila Itaaliat, kust lahkus pärast paavst Leo I käest suure lunaraha saamist (samal ajal laastas Itaaliat näljahäda).
Attila suri ootamatult aasta hiljem, kui ta veetis pulmaööd germaani vürsti tütre Ildikoga. Tema surma täpsemad asjaolud on ebaselged.[1] Pärast tema surma hunnide liit lagunes (454). Kuna karismaatilist juhti enam polnud, siis asusid endised liitlased hunnide vastu.
Viited muuda
- ↑ Sfinks : ajaloo saladused. Tallinn, 2000. Lk. 192-193
Kirjandus muuda
- Patrick Howarth, “Attila, hunnide kuningas. Inimene ja müüt”. Inglise keelest tõlkinud Epp Tamm, Olion, Tallinn 2000
- Felix Dahn, “Attila” (ajalooline romaan rahvaste rändamise ajast). Saksa keelest tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2005
- Lev Gumiljov, "Euraasia rütmid" (tõlketa eesti keelde)