Asseiceira lahing

Asseiceira lahing, mis peeti 16. mail 1834, oli viimane ja otsustav lahing Portugali kodusõjas, mis toimus endise Brasiilia keisri Dom Pedro (kes esindas oma alaealise tütre, Portugali kuninganna Maria II huve) ja tema noorema venna, Portugali trooni haaranud Miguel I vahel. Miguel I väed said lahingus lüüa.

Asseiceira lahing
Osa miguelistide sõdadest
Toimumiskoht	Asseiceira (Portugal)
Tulemus	Dom Pedro konstitutsionalistide otsustav võit Miguel I absolutistide üle
Osalised
Konstitutsionalistid Miguelistid
Väejuhid või liidrid
Terceira hertsog Montalegre vikont
Jõudude suurus
üle 6000 jalaväelase u 500 ratsaväelast u 11 suurtükki 5500 jalaväelast 500 ratsaväelast 12 suurtükki
Kaotused
u 400 surnute ja haavatutena 2900 surnute ja haavatutena 1400 sõjavangidena

Miguelistide armee Montalegre markii Luís Vaz Pereira Pinto Guedesi juhtimisel oli Dom Pedro vägede eest taganenud itta ja jäänud laagrisse Asseiceira kõrgendikul umbes 6,5 km kaugusel Tomarist. Miguel I ise vägede juures ei viibinud. Dom Pedro väejuht, Terceira hertsog António José Severim de Noronha hakkas Tomarist oma vägedega liikuma 16. mai hommikul ja ründas vaenlase positsioone kolmes kolonnis. Suuruselt olid vaenuväed enam-vähem võrdsed.

Miguelistid üritasid pealetungi suurtükitule ja ratsaväe rünnakutega tagasi tõrjuda, kuid ei suutnud seda. Terceira hertsogi ratsaväel õnnestus lõpuks haarata kõrgendik enda valdusse saada. Miguelistide kaotused olid väga suured, nende suurtükid langesid vaenlased kätte ja ligi 1400 meest võeti vangi. Ülejäänud väed taganesid Golegã suunas, mille Terceira hertsog vallutas järgmisel päeval. Dom Pedro, kes oli juba haigestunud tuberkuloosi, saabus lahinguväljale 18. mail Cartaxost.

Miguel I püüdis oma vägesid koondada Évoras, kuid pärast kahte aastat pidevat sõjategevust ei tahtnud tema ohvitserid enam lõplikku lahingut anda ja nii oli ta sunnitud nädalapäevad hiljem kapituleeruma, allkirjastades 26. mail Évora Monte lepingu.