Arutelu:Sex Pistols

Siit on hulk endist teksti välja jäetud, nii et neid väljajätmisi pole võimalik jälgida. Andres 10. juuli 2007, kell 17:26 (UTC)

Pungi eetiline tuum oli Mark Sinker’i sõnul järgmine: “soov šokeerida kasvas välja hoopis utoopilisest püüdlusest, soovist, et need žestid ei tohiks šokeerida, et selle asemel nad ühtäkki lihtsalt on kohased. Et nad toimivad moraalse katalüsaatorina – või siis viitena aegadele, mil ärritumine reserveeritakse päris vägivallale, tõelisele obstsöönsusele, millele iganes meie pilk peatuma jääb (viletsus, sõda, ebaõiglus, kõik ülejäänu); aga mitte soengutele, ropendamisele, valjule muusikale või inetutele piltidele sobimatus paigutuses. /---/ Ja kui sa seda ei mõista, siis oled sa ära teeninud solvamise.“

Seda mõistes kujundas mänedžer Malcolm McLaren "Sex Pistolsist" väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega noortel oli kerge samastuda.

Johnny Rotten: “Seda tajuti reaktsioonina parempoolsuse suhtes. See oli reaktsioon II maailmasõjast pajatava Ema ja Isa vastu. See oli just väljanägemine. Vivienne’i “Anarchy” särgid paistsid isegi nagu koonduslaagri särgid oma halvastitrükitud triipudega. Neil oli ümmargune kaelus kahe auguga nagu kolledžipoiste särkidel Ameerikas, millest nad kuldketi läbi pistsid. Sellel olid samuti topeltmansetid nagu sündsal ülikonna särgil ning seal olid Lenini ja esimees Mao pildid koos mingit sorti loosungitega. Minu omal oli: “Only Anarchists Are Pretty” (“Ainult anarhistid on kenad”). Siis kinnitas ta sellele tagurpidi haakristiga käesideme ning kaunistas selle kõikvõimalike poliitiliste loosungitega. Minu oma maksis 35 quid’i. See oli naeruväärne, siis suur raha, nii oli mul kombeks oma ema ja isa pommida. Nad pidasid restorani ja ma pidin seal töötama. Ükskord näppasin ma Vivienne’ilt paar T-särki ja paari nahkpükse. Sid töötas kaks nädalat “Sex” poes [King’s Road 430] ja ütles: “Ma pigistan silma kinni. Sa võid need võtta.” Ta lasi mul need varastada. Kahjuks ma kandsin neid järgmisel õhtul “Roundhouse’is” (“Ümarmajas”) ja Vivienne oli seal. See oli ainuke paar, mis neil oli. Ta sussitas mu välja ning ma pidin talle raha andma. Ta ütles, et teab, mida Sid oli teinud, ega pahanda eriti. Vivienne oli tegelikult selles suhtes all right. Malcolm McLaren oli tegelikult tõeline meesterõivaste fanaatik. Ta teab tegelikult palju meesterõivaste ajaloost. Ta tunneb kõiki väljanägemisi, noorsookultusi ja sellist värki. Sealt pärinesid paljud tema ideed. Ükskord rääkis ta mulle mingitest prantsuse aristokraatidest pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni, kes olid tõelised dandyd ja kandsid punast huulepulgatriipu ümber kaela. Punk-mood tuli sellistest ideedest.”

19. novembril 1976 ilmunud singliga “Anarchy in the U.K.” muutis Sex Pistols (Johnny Rotten, Steve Jones, Glen Matlock, Paul Cook, Malcolm McLaren) punk-rocki anarhistlikuks punkliikumiseks. Selle sümboleiks said haaknõel, žiletitera, räbaldunud vanamoelised rõivad jne.

4. jaanuaril 1977 ilmus kommunistide ajalehes “Morning Star” (“Hommikutäht”) Gene Chandleri usutlus “Punk Protest”, kus "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “Rock on samasugune reageering arenenud industriaal-kapitalismile, nagu blues oli orjusele ja ekspluateerimisele,” kui neid paluti õigustada bändi ilmselt ründavat palet ja lavapoosi. Ja et muu hulgas väljendavad nad pettumus- ja solvumistunnet suureneva viletsuse ja reaktsiooniliste hoiakute tingimustes nende Lääne tsivilisatsiooni tahkude vastu. Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus riigis. “Selle žanri kurb, vastuvõetamatu külg on see, et ta ei suuda pakkuda muud alternatiivi kui anarhiat,” kirjutas Chandler kommunistide ajalehes Morning Star.

28. veebruaril 1977 ühines Sex Pistolsiga Sid Vicious, kes koos Johnny Rotteniga sai punki avalikuks fassaadiks ning on seda osava turustamise tagajärjel tänaseni.

Andres 10. juuli 2007, kell 17:28 (UTC)

isiklikult kahtlen selle teksti entsüklopeedilises väärtuses... John 13. juuli 2007, kell 17:29 (UTC)

me jäämegi selle üle arutlema, kas on väärtust või ei ole. Pigem on minu arust probleem selles, kas sündmus, mida kirjeldatakse, ikka leidis aset. Kui keegi läks kellegiga tülli ja seda tahetakse avalikult eksponeerida, siis peavad olema veenvad tõendid. Kui tõendeid ei ole, siis on tegemist kollase kirjandusega. Aga Viki ei ole kollane kirjandus.--Hendrix 8. september 2007, kell 15:24 (UTC)

See on teine asi. Pikkade tekstilõikude või isegi üksikute lausete kustutamist tuleks kommenteerida koos nende reprodutseerimisega arutelulehel. Peale selle, kui tehakse väga keerulisi muudatusi, siis on parem teha neid samm-sammult, et neid oleks kergem jälgida. Andres 13. juuli 2007, kell 17:58 (UTC)