Alnarpi loss

Alnarpi loss (rootsi keeles Alnarps slott) asub Rootsis Skåne läänis Lomma vallas Alnarpis, umbes 10 km Malmöst põhja pool Åkarpist läänes.

Praegune enam-vähem Hollandi renessanss-stiilis loss pärineb 1862. aastast. Selle projekteeris Ferdinand Meldahl.

Loss on neljakorruseline, kesktorni ja tiibhoonetega. Kõrge katus on kaetud tahvelkividega. Loss on ehitatud kollastest tellistest, mida saadi spetsiaalselt lossi ehituse tarbeks rajatud mõisa tellisevabrikust.

Ajalugu

Algselt oli tegu Taani aadlimõisaga. Esimest korda on mõisa mainitud 1110. aasta paiku (Alnethorp). Hiljem esinevad ka nimed Alnorp, Alnerup ja Allerup. Esimeste omanike kohta pole midagi teada.

Aastal 1325 kuulus loss rüütel Anders Pedersenile, aastal 1400 oli omanikuks Aage Nielsen Ulfeldt ja alates 1449. aastast Niels Stigsen Thott. Seejärel läks mõis tema pojale Peder Thottile. Ulfeldtid ja Thottid olid vanad Skåne aadlisuguvõsad. Peder Thotti tütar Else abiellus Claus Eriksen Krummedigega, misjärel läks loss Krummedige suguvõsa valdusse. Claus Krummedige surma järel sai mõisa omanikuks sai tema poeg Erik Krummedige, kes oli üks kuninga lähemaid nõuandjaid.

Aastal 1536 võttis Taani kuningas Christian III mõisa riigi valdusse.

16. sajandi teisel poolel sai Alnarpi omanikuks riiginõunik Eske Brok abielu kaudu Cristence Viffertiga. Hiljem ostis Alnarpi viimane taani dekaan Lundi toomkapiitlis riiginõunik Gunde Rosenkrantz. Aastal 1654 omandas mõisa toomkapiitel. Sel ajal oli Alnarpi härrastemaja keskaegne kolmekorruseline kivimaja. See hoone jäi püsti 1781. aastani, mil ta lõhuti kui elamiseks kõlbmatu.

Pärast Roskilde rahu sõlmimist 1658. aastal andis Rootsi kuningas Karl X Gustav lossi Saaremaalt pärit Malmö komandandile Johan von Essenile. Aastal 1660 läänistas Karl XI regendivalitsus lossi riigimarssal Gabriel Gabrielsson Oxenstiernale. Pärast tema surma võttis Karl XI mõisa tagasi ning andis maahärra Augustin Leijonsköldile. Kui too 1680 suri, läks Alnarp rendile admiraliteedimajor Henning Anckargripile. Aastast 1688 oli mõis Allerupi Talli (Allerups Ladugård) nime all kontradmiral Flemming Anckargripi käes. 1694. aastast sai loss Skåne kindralkuberneride ning hiljem Malmöhusi lääni maavanemate residentsiks. Tol ajal hõlmas kuningamõis ka mitmeid ümberkaudseid külasid ja üksiktalusid, kuid kõik need eraldati hiljem mõisat (viimased 1862).

Et Rootsis tekkis vajadus Ultunas asuva kõrval teise põllumajandusinstituudi järele, otsustas Riksdag 1857 rajada põllumajandusinstituut Alnarpi kuningamõisa, sest selle rentimine oli lõppemas 1862. Kuningamõisa hoonetest ei piisanud aga instituudi tööks. Et majutada õpperuumid ning õpetajad ja õpilased, ehitati 1859–1862 praegune loss. Selle projekteeris tuntud taani arhitekt Ferdinand Meldahl.

Õppeasutus

Aastal 1862 hakati välja õpetama agronoome, kuid 1933 sai instituudist põllundus-, piimandus- ja aiandusinstituut.

Aastast 1977 asub mõisas Rootsi Põllumajandusülikooli aiandusõppekeskus. Seal saab õppida aiandusagronoomiks ja maastikuarhitektiks (viieaastane akadeemiline õppekava) ning aiakujundajaks (trädgårdsingenjör) ja põllumeheks (lantmästare). Mõisas on Rootsi suurim aiandusraamatukogu.

Iga aasta mai lõpus on Alnarpi päev (Alnarpsdagen), mis on lahtiste uste päev.

Alnarpis on ka põllumajandusmuuseum.

Park

Park on aasta ringi külastajatele avatud botaanikaaed, kus on liikide ja teisendite arvult Rootsi suurim puude ja põõsaste kollektsioon. Seal on umbes 2000 liiki ja sorti puid, põõsaid ja ronitaimi.

Alnarpi park (Alnarpsparken), sai alguse metsast, mis kasvas selles Skåne osas enne, kui hakati põldu harima. Seal kasvasid võimsad tammed, jalakad ja saared ning alusmetsas viirpuud ja sarapuud. 18. sajandi keskel oli Alnarpi mets (Alnarpsskogen) arvatavasti Rootsi ainus jalakamets. Sellest metsast räägib Carl von Linné oma "Skåne reisis". Hiljem raiuti suurem osa metsast maha, kuid osa sellest on tänini säilinud.

Alnarpi parki hakati projekteerima 1859 ning see valmis 1880. aastate alguses. See rajati inglise maastikupargina.

Tall

Meldahl projekteeris 1862 ka uue tallikompleksi Alnarpi talu (Alnarpsgården), kuid rahanappuse tõttu lükkus selle ehitamine edasi. Kui vanad tallihooned 1867 tules hävisid, alustati siiski ehitamist, ja uus tall läks käiku 1868. Praegu on talu viidud üle mujale ning endine hoone on ümber ehitatud moodsaks ülikoolihooneks, kus on büroo, raamatukogu, aula ja auditooriumid. Need valmisid 1996 ning on saanud auhindu.

Välislingid

• Põllumajandusülikooli osakond (rootsi keeles)
• Lossi kirjeldus ja ajalugu