Alatskivi loss
Alatskivi loss on Alatskivi mõisa historitsistlik Šoti parunistiili eeskujudest lähtuv peahoone, asub endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal.
| Alatskivi loss | |
|---|---|
 Alatskivi lossi esikülg, 2009 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Peipsiääre vald, Tartu maakond |
| Ehituse algus | 1880 |
| Ehituse lõpp | 1885 |
| Renoveeritud | 2003–2011 |
| Aadress | Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond |
| Koordinaadid | 58° 36′ 13,9″ N, 27° 7′ 46,9″ E |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Arved von Nolcken |
Ajalugu muuda
Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 1880–1885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Šotimaal (1853–1855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Erinev on aga plaanilahendus, Balmorali loss on ka tunduvalt suurem. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus[1].
Lossi restaureeriti kümmekond aastat. Hoone konstruktsioonid olid suhteliselt heas seisukorras, aga plekk-katuse tõsised läbijooksud tingisid esmatähtsaks tööks katuse vahetuse. 2003. aastal sai loss kiltkivikatuse, nagu oli olnud esialgses projektis. 2005. aastal toimus oluliste ruumide – peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli, kabineti restaureerimine[1]. Loss avati külastajatele 2011. aasta suvel.
Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal Korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänini nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks[1].
Lossipark muuda
Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel rändrahnul Belvedere Apollo pronkskoopia, mis 1937. aastal viidi üle Tallinna Kadrioru parki. Vanadelt fotodelt on näha, et lossi taga ja külgedel paiknesid väikesed parterid, kus muru sees kasvasid roosid, kaugemal laius vabakujuline Inglise stiilis park. Koos lossi restaureerimisega rekonstrueeriti ka 2,2 ha lossi ümbritsevat pargiala [1]. Ümber järve on rajatud matkarada, mis viib tutvuma mõisaaegsete pärandkultuuriobjektidega: Truuduse tamm, Punane allikas, Apollo kuju asukoht, Linnamägi[1]. Alatskivi mõisapark kuulub 1964. aastal loodud Alatskivi maastikukaitseala (253,5 ha) koosseisu.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Alatskivi loss ja perekond Nolckenid". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2017. Vaadatud 12. veebruaril 2017.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Alatskivi loss |
- Alatskivi lossi koduleht
- Alatskivi loss kultuurimälestiste riiklikus registris
- Alatskivi lossist Eesti mõisaportaalis
- Lossile eeskujuks olnud Balmorali residents
- Nils Niitra, Lossi lühtrid tulevad Veneetsiast, Postimees, 17. detsember 2007
- Rein Raudvere. Alatskivi vanadaam vuntsitakse üles, Maaleht, 19. november 2009
- Ulmeline unistus sai teoks: restaureeritud ja sisustatud Alatskivi loss avab uksed, Eestielu.ee, 6. juuli 2011
