2. järgu flagman

2. järgu flagman (vene keeles флагман 2-го ранга) oli Nõukogude Liidu mereväes aastatel 1935–1940 kehtinud sõjaväeline auaste, mille analoog Venemaa mereväes on kontradmiral.

2. järgu flagmani eraldusmärk vormikuue käisel

2. järgu flagmanist kõrgem auaste oli 1. järgu flagman ja madalam auaste 1. järgu kapten. Punaarmee maa- ja lennuväes aastatel 1935–1940 vastas 2. järgu flagmanile diviisikomandöri auaste.

Viie aasta jooksul sai 2. järgu flagmani auastme 40 inimest.

2. järgu flagmaneid

• 1935 – Ivan Jumašev (1895–1972), Musta mere laevastiku ristlejate brigaadi komandör, hilisem NSV Liidu Sõjalaevastiku ülemjuhataja
• 1935 – Johannes Green (1898–1960), Leningradis asunud Sõjalaevastiku Meresuurtükiväe Teadusliku Uurimisinstituudi ülem
• 1935 – Pjotr Smirnov-Svetlovski (1897–1940), Punaarmee merejõudude inspektor, hilisem NSV Liidu sõjalaevastiku rahvakomissari esimene asetäitja
• 1935 – Aleksandr Sivkov (1892–1938), Balti laevastiku staabi ülem, 1937. aastal lühikest aega Balti laevastiku juhataja
• 1935 – Juri Rall (1890–1948), mereakadeemia õppejõud, 1941. aasta septembris Balti laevastiku staabi ülem
• 1937 – Ivan Issakov (1894–1967), Balti laevastiku juhataja, hilisem Nõukogude Liidu laevastikuadmiral
• 1938 – Nikolai Kuznetsov (1904–1974), Vaikse ookeani laevastiku juhataja
• 1938 – Gordei Levtšenko (1897–1981), Balti laevastiku juhataja
• 1939 – Arseni Golovko (1906–1962), Amuuri flotilli juhataja, hilisem Põhjalaevastiku juhataja
• 1939 – Vladimir Tributs (1900–1977), Balti laevastiku staabi ülem, hilisem Balti laevastiku juhataja

Vaata ka

• 2. järgu insener-flagman