Kontradmiral
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2021) |
Kontradmiral on paljude riikide mereväe sõjaväeline auaste. Sellest madalam auaste on kommodoor ja kõrgem viitseadmiral. Maaväes vastab sellele kindralmajori auaste.
Eesti muuda
Aastatel 1918−1940 oli kontradmiral Eesti mereväes kõrgem mereväekaptenist ja madalam viitseadmiralist. Pärast iseseisvumise taastamist 1991. aastal kehtestati samasugune korraldus. 2000. aastatel loodi kommodoori auaste, mis on kontradmiralist madalam.
1918−1940 muuda
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| 21. september | Johan Pitka (1872−1944) | Aseadmirali auaste muudeti hiljem kontradmiraliks | ||
| 20. veebruar | vabahärra Hermann Alexander Eduard von Salza (1885−1946) |
Alates 1991 muuda
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| 19. juuni | Tarmo Kõuts (sündinud 1953) | Ülendati viitseadmiraliks 20.02.2002 | ||
| 18. veebruar | Igor Schvede (sündinud 1970) |
Ameerika Ühendriigid muuda
Ameerika Ühendriikide mereväes on kasutusel kaks kontradmirali auastet: kontradmiral (madalam järk) (Rear Admiral (lower half)), nn ühetärniadmiral (NATO OF-7), mis maaväes vastab brigaadikindralile ja teistes riikides kommodoorile, ning kontradmiral (Rear Admiral) (tähistust "kõrgem järk" (upper half) ametlikult ei kasutata), nn kahetärniadmiral (NATO OF-8).
Pikka aega ei soovinud USA merevägi admirali auastet luua, kuna seda peeti liiga kuninglikuks, sest näiteks Briti Kuninglikus Mereväes (Royal Navy) oli see kõrgeim auaste. USA mereväe kõrgeim auaste oli kapten, kommodoori peeti toona ajutiseks ametiks, kuid Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal sai sellest püsiv auaste. Lisaks loodi ka admirali auastmed, esimesena 16. juulil 1862 kontradmirali auaste, mis anti esimesena David Farragutile eduka New Orleansi vallutamise eest.
1899. aastal kommodoori auaste likvideeriti, kõik kommodoorid ülendati kontradmiralideks. Kuna kommodooride palga suurendamine kontradmirali omani oleks läinud liiga kalliks, maksti madalama järgu kontradmiralidele võrdselt armee brigaadikindralitega.
Kuigi kommodoori auaste taastati 1943. aastal, likvideeriti see uuesti pärast teise maailmasõja lõppu 1947. aastal, ning 1950. aastaks olid kõik kommodoorid ülendatud kontradmiralideks või erru läinud.
Kuna mereväes ainsana ei eksisteerinud ühetähelist auastet ja mõlema järgu kontradmiralid kantsid "kõrgema järgu" kontradmirali õlakut, tekitas see 1970.–1980. aastatel pahameelt teistes väeliikides. 1982. aastal võeti uuesti kasutusele kommodooradmirali (Commodore Admiral) auaste, aasta hiljem lühendati see kommodooriks. Kuna aga kommodoor oli tihti kasutusel autiitlina, tekitas see liiga palju segadust, mispeale kommodoori auaste likvideeriti uuesti 1985. aastal, uueks ühetärniauastmeks sai madalama järgu kontradmiral.
Nagu teistes väeliikides, on ka USA mereväes admiralide arv piiratud. Korraga tohib tegevteenistuses olla kuni 162 admirali.[1]
Mereväe admiralid hindavad nende all teenivaid kapteneid ja koostavad nimekirja ohvitseridest, keda soovitatakse kontradmiraliks ülendamiseks. Nimekiri saadetakse mereväeministrile ja staabiülemate komitee esimehele ülevaatamiseks, kes saadavad selle edasi kaitseministrile, kes viimasena edastab selle presidendile. Ohvitserid nimetab ametisse president kaitseministri ja mereväeministri soovitustel. Riigi huvides võib president ametisse nimetada ka mõne nimekirjas mitte oleva ohvitseri, kuid seda juhtub harva. Ohvitseri ametisse nimetamise ja auastmesse ülendamise peab seejärel kinnitama senat enamushääletusega.
Madalama järgu kontradmirali auastmes saab teenida kuni viis aastat või kuni 30 aastat koguteenistuses ning kõrgema järgu auastmes kas viis aastat auastmes või 35 aastat koguteenistuses, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, välja arvatud juhul, kui ohvitser nimetatakse ülendamiseks. Muidu peavad kõik admiralid erru minema kuu aega pärast 64-aastaseks saamist, kuigi kaitseminister saab seda pikendada kuni ohvitseri 66. ja president kuni 68. sünnipäevani. Tavaliselt lähevad aga kõrgemad ohvitserid erru varakult, et uute ohvitseride ülendamist mitte takistada.